Kuude kaupa: Andre Hanimägi
Kokku kuid: 10
Täielikult profileeritud: 10
12.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja on kõrge seadusandliku ja menetlusliku asjatundlikkusega, olles 334 SE eelnõu õiguskomisjoni ettekandja ning viidates konkreetsetele kuupäevadele ja institutsioonide panusele. Ta tunneb hästi kollektiivse esindushagi detaile, sealhulgas tarbijate piirmäärasid (10 vs 20) ja pädevate asutuste (TTJA, Finantsinspektsioon) rolle. Lisaks on tal sügav arusaam justiitssüsteemi probleemidest, eriti alaealiste kuritegevuse, narkokuritegude ja raskete kohtumenetluste kiirendamise osas.
11.2024
9 Sõnavõtud
Tal on tugev asjatundlikkus õigusloome ja menetluskorra alal, eriti tsiviilõiguse ja kohtumenetluse valdkonnas, käsitledes detailselt kinnistusraamatuseaduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusi. Ta demonstreerib autoriteeti, viidates konkreetsetele seaduseparagrahvidele (§ 151¹, § 74 lg 2, § 182 lg 2 p 1) ning kirjeldades põhjalikult õiguskomisjoni istungite protseduure ja kaasatud eksperte (Justiitsministeerium, Pangaliit, Kohtutäiturite Koda).
10.2024
6 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust õigus- ja justiitsvaldkonnas, kasutades tehnilisi termineid nagu *teistmisavaldus*, *tsiviilkohtumenetluse seadustik* ja *õiguskindluse põhimõte*. Ta suudab detailselt ja autoriteetselt refereerida Riigikogu õiguskomisjoni istungeid, nimetades kohal olnud isikuid ja ministeeriumi ametnikke ning selgitades keeruliste eelnõude (nt kohtuotsuste uuesti läbivaatamise) õigustehnilisi probleeme.
09.2024
7 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust õigusloome ja menetlusprotseduuride alal, olles õiguskomisjoni algatatud eelnõu tutvustaja ja teadlik põhiseaduse kooskõla nõuetest. Eriti tugev on tema teadlikkus sisejulgeoleku ja riigikaitse teemadel, kasutades spetsiifilisi termineid nagu droonimüür, kriisireserv ja elanikkonnakaitse. Ta rõhutab ka tehnoloogiliste ohtude (AI, droonid) ja regionaalpoliitika turutõrgete tundmist.
06.2024
6 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust finantsregulatsiooni ja tsiviilmenetluse õiguse valdkonnas. Ta kasutab tehnilisi termineid (nt *hagita menetlus*, *diskreditsioon*, *hoiu-laenuühistud*) ning osaleb detailsetes aruteludes pangamaksu mõjude, intressimarginaalide ja Finantsinspektsiooni töökoormuse üle. Ta on hästi kursis ka põhiseadusliku järelevalve ja õiguskomisjoni menetluslike otsustega.
05.2024
11 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi e-hääletamise ajaloost, statistikast ja õiguslikest aspektidest, viidates valimisandmetele ja Riigikohtu seisukohtadele. Ta on asjatundlik sotsiaalvaldkonnas, eriti erihoolekande teenuste korralduse ja rahastamise osas, ning tunneb hästi finantsregulatsiooni ja õiguskaitse kättesaadavuse probleeme (Finantsombudsman). Samuti on ta kursis kaitsetööstuse regulatiivsete kitsaskohtadega.
04.2024
4 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust tööjõuturu ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas, kasutades konkreetseid andmeid (nt 17 000 pikaajaliselt haiget) ja termineid (palgavahe hüvitis, tööalane rehabilitatsioon). Samuti on fookuses keeruline energiapoliitika, nõudes põhjalikku alternatiivide analüüsi juhitava energia ja tuumajaama kontekstis. Ekspertiis hõlmab ka teadmisi sektorite ümberkorraldamisest, näiteks põlevkivisektori rolli vähenemisest.
03.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust tervishoiu struktuursete küsimuste osas, viidates haiglate erinevatele omandivormidele ning konkurentsile arstide ja haiglate vahel väikeses Eestis. Rõhk on süsteemse muudatuse vajadusel, mitte ainult rahaliste süstide tegemisel.
02.2024
10 Sõnavõtud
Kõneleja näitab tugevat asjatundlikkust panganduse ja majanduse valdkonnas, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid (940 miljoni kasum, 120 miljoni maksutõus, intressimäärad) ning tehnilisi termineid (euribor, avansiline tulumaks). Samuti on ta kursis riigi kinnisvaraprojektide ja seadusandliku paindlikkuse küsimustega, kritiseerides varasemaid projekteerimiskulusid ja viivitusi.
01.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust tervishoiuprotseduuride (kiirabi kutsumise ja sünni registreerimise tähtajad) ning haridusvõrgu haldamise osas. Ta suudab eristada kohaliku autonoomia ("alt üles aluspõhimõte") ja tsentraliseeritud riikliku juhtimise mudeleid haridusreformi kontekstis.