Päevakorrapunktide kaupa: Mart Võrklaev

Kokku päevakordi: 28

Täielikult profileeritud: 28

2025-09-18
Eesti Panga 2024. a aruanne

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Kõrge asjatundlikkus ilmneb makromajanduse, riigi rahanduse ja finantsregulatsiooni teemadel. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu defitsiit, inflatsioon, maksuküür ja SKP, ning viidatakse detailsetele seadusandlikele algatustele. Eelkõige näidatakse põhjalikke teadmisi Eesti Panga rollist prognooside koostamisel ja konkreetsete regulatsioonide (nt ümardamisreegel, kodulaenude tingimused) elluviimisel.
2025-09-11
Finantsinspektsiooni 2024. aasta aruanne

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust finantsjärelevalve ja regulatiivsete muudatuste valdkonnas, keskendudes krüptovaraturu ja krediidikassade järelevalve ülevõtmisele. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat, mis viitab sügavale teadmisele Riigikogu poolt FI-le antud uutest ülesannetest, nagu tegevusloa nõuded ja seadusega kooskõlla viimine.
2025-09-09
Hoiu-laenuühistu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (671 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi finantsregulatsioonist, eriti hoiu-laenuühistute (HLÜ) tegevuse, Tagatisfondi ja Finantsinspektsiooni järelevalve osas. Ta kasutab tehnilist terminoloogiat (huvide konflikt, riskide maandamine) ja viitab varasemale ministrikogemusele ning seadusemuudatustele (nt 2010. aasta regionaalsuse nõuete lõdvendamine). Ta selgitab detailselt, miks keskühistu mudel ei toimi ja miks on vajalik pangandusregulatsioon.
2025-06-19
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (647 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Mõlemad kõnelejad näitavad teadmisi maksupoliitika ja sellega seotud rahaliste eesmärkide osas, viidates konkreetsetele maksuliikidele (suhkrumaks, astmeline tulumaks) ja algsetele eelarveplaanidele (100 miljonit tõusis 200 miljonini). S2 demonstreerib spetsiifilist asjatundlikkust sotsiaalvaldkonna toetusmeetmete ja nende sihtotstarbelise suunamise (8 miljonit eurot erivajadustega inimestele) osas, rõhutades vajaduspõhisust.
2025-06-11
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab üles tehnilist asjatundlikkust makse- ja e-raha asutuste regulatsioonide ning arvelduskontode süsteemide osas Eesti Pangas. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "välkmakse" ja viidatakse vajadusele tagada juurdepääs vajalikele arvelduskontodele. Ekspertiis tugineb tihedale koostööle ja ettepanekutele Finantsinspektsioonilt ja Rahandusministeeriumilt.
2025-06-11
Võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi finantsvaldkonna regulatsioonidest, eriti makseteenuste, väärteo- ja järelevalvemenetluse pädevuste osas. Kasutatakse spetsiifilist seadusandlikku ja tehnilist terminoloogiat ("normitehnilised muudatused," "põhimakseteenuse regulatsioon"). Ekspertiis väljendub ka oskuses koordineerida ja sünteesida tagasisidet erinevatelt finantsasutustelt (Eesti Pank, Finantsinspektsioon).
2025-06-11
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab detailset teadmist Rae valla kohalike halduskulude, täpsemalt lasteaia kohatasu osas, esitades konkreetse numbri (132 eurot ja 90 senti). Ta rõhutab, et on andmed stenogrammist üle kontrollinud, mis viitab püüdlikkusele faktitäpsuse osas.
2025-05-20
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse ning makse- ja arveldussüsteemide seaduse muutmise seaduse eelnõu (634 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Näitab asjatundlikkust finantskomisjoni tööprotseduurides ja seadusandluse ettekandmisel. Omab head ülevaadet makseteenuste turu regulatsioonidest, sealhulgas EL-i direktiividest ja määrustest, mis puudutavad makseasutuste juurdepääsu keskpanga süsteemidele. Kasutab tehnilisi termineid nagu "välkmaksed", "e-raha asutused" ja "korrespondentkontod".
2025-05-15
Haridus- ja teadusministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja demonstreerib detailset asjatundlikkust haridusvaldkonna eelarve täitmise osas, esitades konkreetseid statistilisi andmeid ja võrdlusi. Ta tsiteerib täpseid summasid (nt 2024. a 107 miljoni eurone ülejääk, 40 miljoni ülejääk eestikeelses hariduses ja varasem 10 miljoni puudujääk streikide ajal). Ekspertiis keskendub finantsplaneerimise ja eelarve täitmise ebaefektiivsuse kriitikale.
2025-05-06
Rahandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise strateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest 2024. aastal)

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust Euroopa Liidu struktuurifondide haldamise ja finantsnäitajate osas, tuues välja konkreetsed protsendid (73% kohustatud, 14% makstud). Ta on kursis ka ajaloolise sooritusega (esimesel-teisel kohal lõppenud perioodil) ja kaitsekulude finantseerimise erialgatustega nagu ReArm.
2025-04-22
Võlaõigusseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (613 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust panganduse ja finantsõiguse valdkonnas, käsitledes detailselt põhimaksekonto regulatsiooni ja võrguühenduseta kaardimakseid. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "elutähtis teenus" ja viidatakse Euroopa Komisjoni tööle, mis näitab sügavat teadmiste taset. Eraldatakse eraisikute ja ettevõtete pangakontode regulatsiooni keerukus.
2025-04-22
Kultuuriministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest)

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab asjatundlikkust kultuuri ja spordi rahastamise allikate osas, viidates maksutõusudele (aktsiis, hasartmängumaks) ja Kultuurkapitali rollile. Kasutatakse konkreetseid numbrilisi andmeid (nt 4,5 miljonit ja pool miljonit) rahastamise kasvu kohta aastatel 2023–2026. Samuti on teadlik riigikaitse rahastamise erandlikust olukorrast kärpeajal.
2025-04-10
Õiguskantsleri ettepanek mootorsõidukimaksu seaduse ja liiklusseaduse põhiseadusega kooskõlla viimiseks

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust maksuseaduste ja Riigikogu menetluskorra osas, eriti seoses mootorsõidukimaksu ja põhiseadusliku järelevalvega. Ta eristab täpselt õiguskantsleri põhiseadusevastasuse ettepanekut (§ 142) poliitilistest soovitustest (§ 139 lõige 2) ning tunneb hästi maksude administreerimise tehnilisi detaile (nt maamaksu võrdlus).
2025-04-09
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (592 SE) esimese lugemise jätkamine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust seadusloome protseduurides, eriti komisjoni töö ja eelnõude tehniliste nõuete osas. Nad on kursis seletuskirja puuduste, eelnõu vigade ning tagasiulatuva või ettevaatava tühistamise detailidega. Samuti on kõneleja teadlik Vabariigi Valitsuse, Rahandusministeeriumi ja õiguskantsleri seisukohtadest mootorsõidukimaksu teemal.
2025-04-08
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (571 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Üks kõneleja näitab asjatundlikkust parlamendi menetlusprotseduuride osas, andes täpselt edasi komisjoni arutelu sisu, hääletustulemused ja konsensuslikud menetlusotsused. Teine kõneleja demonstreerib teadmisi automaksu tehniliste detailide kohta, viidates konkreetselt CO2 vahemikele, mida sotsiaaldemokraadid soovisid kõrgemaks tõsta. Asjatundlikkus väljendub ka oskuses eristada maksu autorlust ja selle karmistamise nõudeid.
2025-03-10
Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu (543 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab põhjalikku asjatundlikkust Nordica finantsajaloo ja juhtumiga seotud detailide osas, viidates konkreetsetele kuupäevadele, rahasummadele (30 miljonit eurot) ja Euroopa Komisjoni riigiabi tingimustele. Kasutatakse ka makromajanduslikke andmeid riigi laenukoormuse kasvu kohta aastatel 2019 (8,5%) kuni 2020 (18,6%). Eraldi rõhutatakse teadmisi Nordica endise juhi Erki Urva ja Riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungite sisust.
2025-02-18
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele pangandussektori ajutise solidaarsusmaksu kehtestamise kohta" eelnõu (535 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust pangandussektori maksustamise alal, kasutades konkreetseid andmeid ja statistikat maksulaekumiste kasvu kohta. Ta valdab tehnilisi termineid nagu kvartaalne tulumaks, dividendide tulumaks ja toob välja täpsed maksumäärad (14%, 18%, 22%).
2025-02-12
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (537 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja tunneb teema tõsidust ja pikaajalist iseloomu, viidates konkreetsetele kannatajatele ja kogukonna survele. Ekspertiis väljendub eelkõige nõudes selgitada, millised konkreetsed õigused ja reaalsed sekkumisvõimalused uue seadusega juurde tekivad. Ta rõhutab, et probleem on kestnud aastakümneid.
2024-12-10
Jäätmeseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (461 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi mootorsõidukimaksu (MSM) seaduse disainist, selle algsetest eesmärkidest ja erandite loomise mõjudest. Ta viitab konkreetsetele andmetele, nagu üle 200 000 registreeritud, kuid kasutamata sõiduki, ning Transpordiameti prognoositud 3 miljoni euro suurusele negatiivsele mõjule riigieelarvele. Kõneleja selgitab järjepidevalt, et omaalgatuslik lammutamine ei ole seaduspärane ja ajutiselt kustutatud autoga ei tohi sõita.
2024-11-21
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (463 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust maksunduse ja ettevõtluskonto regulatsiooni alal, käsitledes detailselt maksumäärasid (20%, 40%) ja tulupiire (€40 000). Ta selgitab tehnilisi muudatusi, nagu teise samba sissemaksete lisandumine ja sotsiaalmaksu asendamise tagasilükkamine, tuginedes arvutustele ja eelarve mõjule. Ekspertiis on suunatud seaduseelnõu tehniliste ja finantsmõjude analüüsile.
2024-11-13
Kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Ekspertiis keskendub riigieelarve protsessile ja finantsläbipaistvuse nõudele. Rõhutatakse vajadust esitada konkreetseid ja sisulisi kokkuhoiukohti, mitte ainult üldistatud summasid (nt 300 miljonit). Kõneleja on kursis alternatiivse eelarve koostamise ja hindamise metoodikaga.
2024-11-06
Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (462 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust maksunduse ja käibemaksuseaduse valdkonnas, selgitades detailselt EL-i direktiivide ülevõtmist ja selle mõju väikeettevõtjate halduskoormusele. Kasutatakse spetsiifilist seadusandlikku terminoloogiat, viidates konkreetsetele paragrahvidele ja selgitades maksuhalduri õiguste piiramise vajadust vastavalt Euroopa Komisjoni juhistele. Asjatundlikkus hõlmab ka seadusandliku menetluse ja ajakavade haldamist.
2024-11-06
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (488 SE) esimese lugemise jätkamine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Ekspertiis on selgelt seotud seadusandliku protseduuri ja rahanduskomisjoni töökorraldusega, rõhutades eelnõude menetlemise etappe ja nõuet sisuliseks aruteluks. Ta demonstreerib teadmisi mootorsõidukimaksu seaduse taustast ja viitab tehnilistele ressurssidele, nagu MTA kalkulaator, kust vastuseid leida. Tema autoriteet tuleneb rollist komisjoni ettekandjana ja varasemast ministrikogemusest.
2024-10-16
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab teadmisi riigieelarve seaduse tehnilistes detailides ja kohaliku omavalitsuse rahastamise valemite regulatsioonis. Ekspertiis väljendub konkreetses viites tasandus- ja toetusfondi valemile ning selle eeldatavale asukohale seaduse tekstis (§ 3).
2024-10-08
Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (452 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja demonstreerib tugevat asjatundlikkust maksupoliitika ja finantsarvutuste alal, kasutades tehnilisi termineid nagu "maksuküür" ja "tulumaksuvaba miinimum". Argumentatsioon toetub konkreetsetele numbritele ja arvutustele, tuues näiteks 2100 eurot teeniva õpetaja aastase netokasumi (1200–1300 eurot).
2024-09-24
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (463 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõrge asjatundlikkus maksunduse ja sotsiaalmaksu kalkulatsioonide valdkonnas, eriti ettevõtluskonto (EK) skeemi ja selle mõju osas äriühingutele. Kasutati tehnilisi termineid nagu "sisendkulud", "efektiivne tulumaksu määr" ja "käibemaksukohustuse tekkimise piir". Kairi Ani Rahandusministeeriumist demonstreeris sügavaid teadmisi EK maksude jagunemise keerukuse selgitamisel.
2024-09-24
Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (462 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Näitab üles sügavat teadmist käibemaksu regulatsioonidest, eriti mis puudutab kinnisvara maksustamist enne ja pärast kasutussevõttu ning EL-i väikeettevõtjate käibemaksukohustuslase piirmäärasid. Kasutab tehnilisi termineid ja esitab detailseid selgitusi, mis on saadud ministeeriumi ekspertidelt (Aet Külasalu). Ekspertiis on suunatud maksuseaduse rakendamise ja maksude vältimise takistamisele.
2024-09-18
Jäätmeseaduse, liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (461 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Kõneleja näitab teadmisi jäätmeseaduse rakendamise detailidest, viidates konkreetselt Kliimaministeeriumi eestvedamisel toimunud romude kogumisringile. Ekspertiis keskendub laiendatud tootjavastutuse (EPR) skeemidele, küsides automüüjate/tootjate kohustuste ja rahastamise mehhanismide kohta.