Kuude kaupa: Peeter Ernits

Seadusandlik fookus on valitsuse suurte eelnõude vastustamisel ja kontrollimisel, eriti Tidö lepingu ratifitseerimisel, mille puhul küsitakse vajalikku kvooti (liht- või kolmveerandhäälteenamus). Samuti kritiseeritakse seaduseelnõusid, mis on vajanud presidendi või õiguskantsleri sekkumist põhiseadusvastasuse tõttu, ning rahvusvaheliste lepingute valikut.

Kõneleja on tugev vastane mitmele koalitsiooni eelnõule: superandmebaasi seadusele (mida president on kaks korda tagasi lükanud), kirikute seaduse muudatustele (nähes selles "meelsuskontrolli") ja mahukale riigikaitse seadusele ("Sõda ja rahu"). Ta toetab konkreetseid ja praktilisi eelnõusid, nagu varjendite rajamise kiirendamine, ning kritiseerib seadusloome lodevust ja delegeerimisruumi jätmist ametnikele.

Kõneleja peamine seadusandlik fookus on seaduste kvaliteedi parandamine (vigade parandamise seadus) ja ohtlike eelnõude (RAB-i superandmebaas) blokeerimine. Ta on tugev vastane eelnõude kiirkorras menetlemisele (kaks lugemist nädalas) ja kritiseerib valitsust suutmatuse eest lahendada pikaajalisi probleeme (Jäätmeseadus, Mesindusseadus).

Kõneleja fookus on seadusloome kvaliteedil ja menetluse efektiivsusel, kritiseerides Riigikogu kui "kummitemplit" ja nõudes kodu- ja töökorra seaduse täiendamist ministrite vastutuse osas. Ta toetab jahiseaduse muutmist suurkiskjate võimu piiramiseks ja on kriitiline bürokraatlike direktiivide (nt sookvoodid, lennunduskonventsioonid) ülevõtmise suhtes, mis on tema hinnangul väheoluline asendustegevus.

Kõneleja peamine seadusandlik prioriteet on seadusloome kvaliteedi parandamine, nõudes adekvaatseid mõjuanalüüse ja vastutustundlikkust. Ta on tugev vastane eelnõudele, mis on rahvale kahjulikud (automaks) või mis on kiirkorras ja ilma sisulise aruteluta vastu võetud (nt kirikute seadus). Ta kritiseerib aega raiskavat asendustegevust (nt EL-i soolise tasakaalu direktiiv) ajal, mil majandus on mudas.