Täiskogu istungite kaupa: Jaak Aab

Kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni (Reformierakond ja Eesti 200) sisemiste eriarvamuste ja kompromisside vastu, mis viisid eksperdikomisjoni enamuse seisukohast erineva lahenduseni. Kõneleja kahtlustab, et Reformierakond nõudis eelnõu praegust vormi, seades kahtluse alla koalitsiooni otsustusprotsessi.

Peamine kriitika on suunatud rahandusministri vastu, keda süüdistatakse jäikuses ja keeldumises tunnistada käibemaksu tõstmise negatiivset mõju majanduse konkurentsivõimele. Opositsiooniline seisukoht on tugev ja keskendub poliitilisele valikule, mis eelistab lihtsat maksutõusu struktuursetele reformidele.

Otsest vastuseisu või isiklikku kriitikat ei esine, kuid kõneleja seab kahtluse alla valitsuse esialgsed seisukohad regionaalarengu rahastamisel. Ta küsib selgitusi, miks teatud reformiettepanekud (nt Valimiskogu proportsioonid) erakondade tasandil takerdusid, viidates kaudselt vastuseisu olemasolule.

Andmeid pole piisavalt.

Vastandub valitsuskoalitsiooni maksupoliitikale, eriti käibemaksu põlistamise osas, tuues esile põllumajandussektori mured. Samuti esitab ta õienduse katsetele määrida kõik maksutõusud sotsiaaldemokraatidele, kaitstes oma erakonna seisukohti jõukamate maksustamise osas. Kriitika on poliitika- ja sisupõhine.

Kriitika on suunatud valitsuse kommunikatsioonile ja fiskaalpoliitikale. Eelkõige kritiseeritakse valitsust ebaaususe eest julgeolekumaksu eesmärkide selgitamisel (eelarveaugu täitmine) ja liigse hirmutamise kasutamise eest poliitiliste sammude õigustamiseks. Samuti kritiseeritakse bürokraatia suurust ja toetusmeetmete pihustatust.

Kriitika on suunatud Rahandusministri ja Reformierakonna vastu seoses nende väidetega käibemaksu neutraalsuse kohta ja hirmuga eelarve miinuse ees. Samuti kritiseeritakse bürokraatlikku inertsi ja neid, kes reageerivad negatiivselt sõnale "kliima" ruumilises planeerimises. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes ebaefektiivsusele ja ebatäpsetele majandusväidetele.

Peamine vastasseis on valitsusega, keda kritiseeritakse eelarveprotsessis tehtud maksupoliitiliste valikute eest, eriti toiduainete käibemaksu langetamise kaalumata jätmise eest. Kriitika on suunatud ka ettevõtete tulumaksu langetamisele, mida peetakse solidaarsust vähendavaks sammuks. Mainitakse ka Sotsiaaldemokraate seoses varasema üldise käibemaksutõusuga.

Kriitika on suunatud parempoolsete valitsuste ja Eesti maksunduslike dogmade vastu, mis on aastaid eiranud IMF-i soovitusi maksustruktuuri laiendamiseks. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes struktuursete reformide puudumisele ja kaudsete maksude liigsele osakaalule.

Opositsiooniline seisukoht on suunatud valitsuse fiskaalpoliitikale, süüdistades eelarve defitsiidis maksuküüru kaotamist, mille mõju on hinnanguliselt 500 miljonit miinusega. Kõneleja lükkab tagasi katsed sotsiaaldemokraate mootorsõidukimaksu eest süüdistada, selgitades SDE tegelikku maksustamise eelistust (luksusautod, registreerimistasu).