Täiskogu istungite kaupa: Jaak Aab

Otsest opositsiooniseisukohta ei avaldu - pigem konstruktiivne kriitika ja mureküsimuste esitamine. Ei rünna isiklikult, vaid keskendub süsteemsetele probleemidele ja rahastamise küsimustele.

Kritiseerib teravalt minister Pakosta tegevust, süüdistades teda ametnikele keelu andmises ja eelnõu ettevalmistamise saboteerimises. Väidab, et toimus tugev lobi- ja mõjutustegevus konkurentsiseaduse puhul. Kritiseerib ka advokatuuri rolli huvigrupina, keda peetakse ekslikult eksperdiks. Opositsioon on konkreetne ja isikustatud, keskendudes protseduurilistele rikkumistele.

Kõneleja kritiseerib teravalt Reformierakonda ja Eesti 200 valitsust, süüdistades neid konkurentsijärelevalve pidurdamises ja monopoolsete ettevõtjate huvide teenimises. Ta väljendab eriti tugevat kriitikat Liisa-Ly Pakosta suhtes ja viitab võimalikule mõjutustegevusele. Kõneleja kutsub Reformierakonna liikmeid üles leidma endas varasem kindlus ja mitte toetama praegust eelnõu.

Kõneleja suunab teravat kriitikat advokaadibüroodele, süüdistades neid lobistamises monopoolsete ettevõtjate eest ja kohtuvaidluste õhutamises isikliku kasu eesmärgil. Ta väljendab kahtlust ministri ja Eesti 200 läbipaistvuse suhtes seadusloome protsessis.

Kõneleja kritiseerib teravalt Reformierakonda ja Eesti 200, süüdistades neid kannapööretes ja põhimõtete puudumises. Ta väidab, et Eesti 200 on järjekindlalt pidurdanud konkurentsiseaduse vastuvõtmist ning et advokatuur lobistab teatud huvide nimel. Kriitikat suunatakse ka Kristen Michali valitsusele, keda süüdistatakse valitsemises valitsemise pärast ja peaministriportfelli hoidmise vajaduses.

Väljendab ettevaatlikku kriitikat justiitsministeeriumi ametnike suhtes, viidates vastuoludele nende avalduste ja tegeliku tegevuse vahel. Kritiseerib mitte isiklikult, vaid protseduuriliselt, keskendudes läbipaistvuse ja järjepidevuse puudumisele Euroopa Komisjoniga suhtlemisel.

Kritiseerib otseselt praegust valitsust välistööjõu poliitika eest, väites et see ei vasta ekspertide soovitustele. Kriitika on põhiliselt poliitiline, keskendudes palganõuete langetamisele ja selle võimalikule negatiivsele mõjule tootlikkusele. Ei välista koostööd, vaid nõuab paremat läbimõtlemist.

Piiratud andmete põhjal ei ole võimalik opositsioonihoiaku kohta järeldusi teha.

Andmete puudulikkuse tõttu ei ole võimalik tuvastada konkreetset opositsiooniseisukohta.

Ei avalda otsest vastuseisu, vaid esitab konstruktiivseid küsimusi valitsuse poliitika selgitamiseks. Väljendab kaudset muret hooldereformi rakendamise pärast, kuid ei kritiseeri teravalt, vaid otsib lahendusi olukorra parandamiseks.