Täiskogu istungite kaupa: Aleksandr Tšaplõgin
Kokku istungeid: 6
Täielikult profileeritud: 6
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja näitab üles teadmisi äriregistri ja finantsandmete (Krediidiinfo) kasutamisel, tuues esile konkreetse ettevõtte asutamiskuupäeva (18. juuli 2024). Ekspertiis keskendub riigihangete või auditeerimislepingute puhul partnerite tausta ja legitiimsuse kontrollimisele.
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Kõneleja näitab asjatundlikkust majanduse ja riigi rahanduse valdkonnas, tuginedes argumentide esitamisel konkreetsetele andmetele ja uuringutele. Kasutatakse makromajanduslikke termineid (inflatsioon, reaalpalk, tööpuudus) ning viidatakse Eesti Panga prognoosidele ja värsketele sotsioloogilistele uuringutele. Samuti on esitatud spetsiifilisi finantsandmeid Rail Balticu maksumuse kohta (€26 000 meeter).
2024-09-19
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja näitab teadmisi sotsiaalvaldkonna kulude ja majandusandmete osas, viidates perehüvitiste tõstmise maksumusele (ligi 200 miljonit eurot) ja hinnatõusule (40% viimase kolme aastaga). Eriti detailne on teadmine laste toetuste (80–100 eurot) ja koolitoidu eelarve (1 euro) ebapiisavusest, esitades konkreetseid numbreid.
2024-09-18
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Kõneleja näitab teadmisi maksu- ja majanduspoliitika valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "tööjõumaksud," "käibemaks" ja "ettevõtte tulumaks." Rõhutatakse majanduslikku konteksti, viidates kriisiolukorrale ja rahvusvahelise konkurentsieelise küsimusele.
2024-09-11
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
Kõneleja näitab teadmisi makromajandusest, viidates majandusõpikutele ning seostades maksutõuse inflatsiooni ja majanduslangusega. Samuti on tal detailne teadmine Tallinna linna eelarveotsustest, tuues esile konkreetseid koole (Avatud Kool, Kalamaja kool) ja eraldatud summasid (€3 miljonit).
2024-09-10
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja näitab asjatundlikkust valimisseaduse ja Riigikogu valimiste tehniliste detailide (kompensatsioonimandaadid, nimekirjad) osas. Argumentatsioon tugineb põhiseaduslikule raamistikule, rõhutades, et praegune süsteem on vigane ja ebaõiglane. Konkreetseid andmeid või statistikat peale üksikute häältesaakide näidete (400 või 600 häält) ei kasutata.