Täiskogu istungite kaupa: Aleksandr Tšaplõgin

Retooriline stiil on terav ja vastanduv, kasutades emotsionaalselt laetud termineid nagu "propaganda" ja rõhutades kriisiolukorda. Küsimused on otsesed ja nõuavad valitsuselt konkreetsete rahaliste ja administratiivsete ressursside ning õiguslike riskide hindamist. Toon on pigem murelik ja süüdistav, keskendudes valitsuse tegevusetusele või valedele prioriteetidele.

Retooriline stiil on provokatiivne, irooniline ja sarkastiline, kasutades retoorilist küsimust vastase seisukoha naeruvääristamiseks. Kõneleja tugineb emotsionaalsele mõjule ja tuntud küünilisele ütlusele ("Raha ju ei haise"), et rõhutada oma kriitikat. Toon on pigem võitluslik ja šokeeriv kui loogiline.

Stiil on otsene ja küsimustele keskenduv, rõhutades teema pakilisust ja kasutades retoorilisi küsimusi riigi tegevusetuse kritiseerimiseks. Kõneleja kasutab kolleegi suhtes kiitvat ja lugupidavat tooni ("kompetentne ja inimlik," "kallis Jana"), mis tasakaalustab kriitilist poliitilist sisu. Kasutatakse nii emotsionaalset (abivajajad) kui ka loogilist (võrdlus teiste riikidega) apelli.

Retooriline stiil on alguses viisakas, kuid muutub kiiresti otseseks ja vastanduvaks, kasutades teravaid küsimusi poliitilise ebakõla ja ebaaususe kohta. Kõneleja lõpetab otsese süüdistusega valetamise osas, mis näitab väga kõrget konflikti taset ja kiiret üleminekut viisakalt toonilt ründavale. Stiil on pigem loogiline ja faktipõhine, keskendudes vastaspoole väidete ümberlükkamisele.

Toon on tõsine ja tungiv, rõhutades sotsiaalse olukorra tõsidust ja kodanike laialdast raskust. Stiil on formaalne (pöördumine ministri poole) ja kasutab emotsionaalset apelli, kirjeldades tuhandete inimeste rahalist kitsikust, et rõhutada eelarvelise lahenduse vajadust.