Täiskogu istungite kaupa: Aleksandr Tšaplõgin

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja võitlev, kasutades emotsionaalselt laetud keelt (nt "valitsus nutab", "Eesti on augus"). Kõneleja kombineerib loogilist apelli (konkreetsed rahasummad) tugeva negatiivse raamistikuga, iseloomustades eelarvet stagnatsiooni ja vaesuse eelarvena.

Retooriline stiil on formaalne ja parlamendile omane, kasutades viisakaid pöördumisi ("lugupeetud minister"). Toon on kriitiline ja uuriv, esitades otseseid ja teravaid küsimusi, mis nõuavad vastutust ja teavet peaministri tegevuse kohta. Kasutatakse loogilist ja protseduurilist apelli.

Stiil on formaalne, pöördudes lugupidavalt istungi juhataja ja ettekandja poole, kuid samas teravalt küsitlev. Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla arutelu alus ja sundida vastaspoolt selgitama sekkumise õigustust. Toon on skeptiline ja väljakutsuv.

Retooriline stiil on formaalne ja küsitlev, pöördudes lugupidavalt nii istungi juhataja, ministri kui ka ettekandja poole. Kasutatakse otseseid, väljakutsuvaid küsimusi, mis vihjavad valitsuse ebaõnnestunud planeerimisele majanduskasvu osas. Toon on kriitiline ja keskendub loogilisele, poliitikapõhisele analüüsile.

Retooriline stiil on võitlev ja kriitiline, iseloomustades automaksu kui "väga halba mõtet". Kasutatakse nii loogilisi argumente (alternatiivsete maksude pakkumine) kui ka emotsionaalseid apelle (rõhutades vaesemate kodanike rahalist koormust). Stiil on ametlik, pöördudes istungi juhataja ja kolleegide poole, ning keskendub otsesele poliitilisele vastandamisele.

Kõnestiil on formaalne ja lugupidav ("lugupeetud minister"), kuid samas otsene ja nõudlik, eriti vastuse puudumisel. Korduv küsimuse esitamine ("Ma kordan veel üks kord") rõhutab soovi saada konkreetset ja vältimatut vastust valitsuse teavitamise kohta. Apellatsioonid on loogilised ja protseduurilised.