Kuude kaupa: Vilja Toomast

Poliitiline positsioon on keskendunud Karistusseadustiku muutmise eelnõu tagasilükkamisele, mis puudutas agressioonisümboolika kasutamise keeldu. Seisukoht on poliitikapõhine ja toetab valitsuse seisukohta, rõhutades vajadust kaitsta rahu ja avalikku korda Venemaa agressioonisõja jätkumise kontekstis.

Kõneleja toetab tugevalt valitsuse algatatud eelnõu trahviühiku suurendamiseks ja trahvimäärade kahekordistamiseks, rõhutades selle eesmärki suurendada inimeste seaduskuulekust. Seisukoht on poliitiliselt suunatud käitumise modelleerimisele, kuigi tunnistatakse ka riigieelarve tulude suurenemise positiivset mõju. Ta kaitseb valitsuse loogikat trahvimäärade ühtlase kahekordistamise osas, märkides, et võrreldes miinimumpalga kasvuga oleks tõus võinud olla isegi suurem. Poliitiline raamistik on pigem poliitika- ja tulemuspõhine.

Poliitiline positsioon on tugevalt toetav Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõule (trahviühiku suurendamine), põhjendades seda vajadusega viia trahviühik vastavusse ajaloolise loogika ja keskmise palga kasvuga. Ta rõhutab, et trahvide tõstmine peaks ennekõike tagama, et õigusrikkujad kataksid menetluskulud, mitte ei oleks riigieelarve puudujäägi katmise vahend. Ta toetab eelnõu kiiret menetlemist, vaatamata mõjuanalüüside puudumisele.

Poliitiline fookus on vangistusseaduse ja sellega seotud menetlusseadustike tehnilisel ajakohastamisel ja rakendamisel. Toetatakse Justiitsministeeriumi ja õiguskomisjoni konsensuslikke ettepanekuid, mis on suunatud õiguskantsleri märkuste ja Euroopa Kohtu otsuste arvestamisele. Seisukohad on valdavalt poliitika- ja menetluskesksed, rõhutades seaduseelnõu pika menetlusaja tõttu tekkinud vajadust tähtaegu edasi lükata.

Kõneleja toetab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimist, keskendudes seejuures seadusloome protseduurilisele korrektsusele ja efektiivsusele. Tema lähenemine on poliitikapõhine, rõhutades eelnõu normitehnilist korrektsust ja kiiret menetlemist.