Päevakorra profiil: Urve Tiidus
Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (622 SE) esimene lugemine
2025-05-21
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab tugevalt vedelkütuse seaduse muutmise eelnõu (622 SE) menetlemise jätkamist, rõhutades selle praktilist vajadust Transpordiameti töökorralduslike küsimuste lahendamiseks. Poliitiline fookus on poliitika- ja regulatsioonipõhine, keskendudes Euroopa Liidu nõuete ülevõtmisele ja ärilise lennutranspordi konkurentsivõime säilitamisele. Eesmärk on järkjärguline keskkonnanõuete täitmine, alustades 2%-lisest biokütuse osakaalust, et vältida ärilise lennutranspordi halvamist.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikku teadmist eelnõu menetluslikest detailidest ja tehnilistest aspektidest, tuginedes ministri ja Kliimaministeeriumi nõuniku selgitustele. Esitatakse spetsiifilisi andmeid kütuste ohutusnõuete, mootorite valmisoleku (kuni 50% kestlikku kütust) ja kestlike lennukikütuste kolme tüübi kohta. Samuti on esitatud detailne ülevaade seaduse mõjust ärilisele ja mitteärilisele lennutegevusele ning Kolmanda Riigi lennuettevõtjate tankimiskohustustest.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, objektiivne ja protseduuriline, olles tüüpiline komisjoni istungi kokkuvõtte esitamisele. Keskendutakse faktide, komisjoni liikmete küsimuste ja ekspertide (minister Sutt, proua Vöörmann) vastuste neutraalsele edastamisele. Argumentatsioon on loogiline ja andmepõhine, vältides emotsionaalseid või isiklikke seisukohti.
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster on seotud seadusandliku protseduuriga, hõlmates Majanduskomisjoni istungi (12. mai) kokkuvõtet ja ettepanekut eelnõu täiskogu päevakorda võtmiseks (21. mai). Kõneleja tegeleb ka menetlusotsuste edastamisega, sealhulgas muudatusettepanekute tähtaja määramisega (28. mai). Märgiti ära ka mõjuanalüüsi laekumine komisjoni istungite vahelisel ajal.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis väljendus komisjoni liikmete küsimustes, mis puudutasid kestlike kütuste kõrget hinda ja selle prognoositavat negatiivset mõju lennupiletite hindadele ja turukonkurentsile. Mõned liikmed prognoosisid, et piletihinnad lähevad kordades kallimaks, ning kaks komisjoni liiget hääletasid esimese lugemise lõpetamise vastu. Kriitika oli poliitika- ja majanduslikul alusel, nõudes detailsemaid mõjuanalüüse.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on avatud ja nõudlik, hõlmates tihedat suhtlust Vabariigi Valitsuse esindajatega (minister ja nõunik) selgituste saamiseks. Komisjon tegi konsensusliku otsuse eelnõu päevakorda võtmise osas, kuid liikmed rõhutasid korduvalt soovi näha konkreetsemat, Eestile suunatud mõjuanalüüsi piletihindade prognoosimiseks.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on suunatud riiklikule rakendamisele (Transpordiameti töökorraldus, Tallinna lennujaam) ja rahvusvahelisele regulatsioonile (Euroopa Liidu nõuded). Regionaalne rõhuasetus ilmneb komisjoni soovis näha mõjuanalüüsi, mis keskenduks spetsiifiliselt "kõige populaarsematele Eestist väljuvatele liinidele".
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad konkurentsivõime säilitamisele ärilises lennutranspordis, eriti võrreldes Kolmanda Maailma lennuettevõtjatega. Tunnistatakse, et biokütuse hind on kordades kõrgem, mistõttu rõhutatakse järkjärgulist nõuete tõstmist. Samas kinnitatakse, et lennukikütuse hinna suurim mõjutaja on siiski toornafta hind maailmaturul.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ebapiisavad andmed.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on Vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (622 SE) menetlemine, millega kehtestatakse kestlike lennukikütuste kasutamise nõuded ärilises lennutranspordis. Kõneleja on protsessi toetaja ja kiirendaja, rõhutades vajadust eelnõu menetlemine praktilistel põhjustel veel sel kevadel lõpuni viia. Komisjon tegi ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 28. mai.
1 Analüüsitud kõnesid