Kuude kaupa: Peeter Tali
Kokku kuid: 19
Täielikult profileeritud: 19
11.2025
8 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud valitsuse poliitikale, eriti seoses Rootsi vangide majutamise kasulikkusega Eestile, nõudes selget vastust rahvusliku kasu kohta. Samuti kritiseerib tauditeerimise kaudu Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) võimekust suuri kaitsekulutusi efektiivselt kaitsevõimeks pöörata. Kriitika on poliitika- ja efektiivsusepõhine, mitte isiklik.
10.2025
5 Sõnavõtud
Tugev vastuseis on suunatud Keskerakonna vastu, keda kritiseeritakse poliitilise korruptsiooni eest kolmekordse kriminaalkaristuse saamise tõttu ja usalduse puudumise tõttu. Samuti kritiseeritakse kolleege, kes loovad hirmufooni jälgimisühiskonna teemal või seavad kahtluse alla seadusloome läbipaistvuse, võrreldes neid ludiitidega.
09.2025
13 Sõnavõtud
Opositsiooni kritiseeritakse teravalt "klassiviha" õhutamise ja ühiskonna vastandamise eest, samuti ebareaalsete nõudmiste esitamise eest (kulude suurendamine makse muutmata). Üht erakonda süüdistatakse Rail Balticu lõhkumises ja Euroopa Liidust väljaastumise soovi propageerimises, mida peetakse ebamõistlikuks. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, süüdistades vastaseid aegluses ja arvutusoskuse puudumises.
06.2025
10 Sõnavõtud
Peamine vastane on Kremli režiim ja selle mõjuorganisatsioonid, eriti Moskva Patriarhaat, mida nimetatakse vaenulikuks organisatsiooniks ja okupatsiooni jäänukiks. Putin on sildistatud agressioonikuriteo toimepanija ja sõjakurjategijana, kellel pole olnud "mingit tasakaalukat lähenemist". Kodumaistest oponentidest kritiseeritakse neid, kes on skeptilised kaitsemeetmete (nt miinid) osas või kes on Putini lähenemist varem tasakaalukaks pidanud (Grünthal, Vooglaid).
05.2025
4 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud kriminaalselt korruptsioonis süüdi mõistetud erakonnale, kes saab riigieelarvest raha, ning eestikeelse hariduse reformi skeptikutele. Kritiseerib teravalt opositsioonipoliitikuid, kes soovitasid reforme ümber mõelda, seostades kakskeelsust segregatsiooni ja "Vene maailma varjuga". Samuti väljendab umbusku koguduste ja kirikute seaduse muutmise arutelul nähtud "krokodillipisarate" ja "peidetud agenda" suhtes.
04.2025
1 Sõnavõtud
Otsene kriitika ja vastasseis on suunatud "idanaabrile" ja tema tekitatud halvenevale julgeolekuolukorrale ning hübriidsurvele. Poliitilist opositsiooni otseselt ei kritiseerita, kuid kõneleja peab vajalikuks lohutada ja rahustada Riigikaitsekomisjoni kolleegi Raimond Kaljulaidi valitsusliidu töö edenemise osas.
03.2025
3 Sõnavõtud
Peamine vastane on Moskva Patriarhaadi alluvuses tegutsev kirikuorganisatsioon, mida käsitletakse vaenuliku organisatsiooni ja Kremli eriteenistuste alltöövõtjana. Kriitika on intensiivne ja suunatud ka konkreetsetele isikutele, nagu Patriarh Kirill ja piiskop Margo Lepisk, keda süüdistatakse sidemete hoidmises agressorkirikuga. Kompromiss on välistatud, nõutakse otsustavat käitumist ja tegevuse lõpetamist.
02.2025
5 Sõnavõtud
Peamine sisepoliitiline vastasseis on suunatud erakonnale, keda süüdistatakse kriminaalses korruptsioonis ja ebaeetilises käitumises umbusaldusavalduse esitamisel, nimetades seda "täielikuks Orwelliks". Välispoliitiliselt on selged vastased agressorriigid Venemaa ja Valgevene, kelle kodanike valimisõiguse piiramist peetakse hädavajalikuks. Kriitika on valdavalt väärtuspõhine ja eetilist laadi.
01.2025
1 Sõnavõtud
Peamine vastane on Putini režiim, keda kritiseeritakse tugevalt imperialistliku tahte elluviimise ja Gruusia alade okupeerimise eest. Kriitika on väärtuspõhine ja keskendub režiimi ohule vabadust armastavatele rahvastele ja laiemale vabale maailmale.
12.2024
7 Sõnavõtud
Peamised vastased on EKRE ja Keskerakond, keda kritiseeritakse negatiivsuse ja "hala" levitamise eest riigi olukorra kohta. Kõige intensiivsem kriitika on suunatud isiklike rünnakute vastu, eriti Mart Helme väite vastu, et Eesti sõdurid on "palgasõdurid", mida peetakse Eesti sõdurite ja ohvitseride au solvamiseks. Kõneleja lükkab ümber ka vastaspoole valeinfo rahvusvaheliste missioonide asukohtade ja rahvusvahelise õiguse rikkumiste kohta.
11.2024
15 Sõnavõtud
Kõige jõulisem vastuseis on suunatud Ungari valitsuse Kremli-meelsusele ja pettumust valmistanud EL-i eesistumisele, mida kritiseeriti otse Budapestis. Samuti lükkab ta kategooriliselt tagasi Mart Helme seisukohad Ukraina sõja kohta, nimetades neid kohatuks ja vastandades neid Eesti vabaduse ja liitlassuhete kaitsmisele. Kriitika on suunatud nii poliitilistele väärtustele kui ka tegevusele.
10.2024
2 Sõnavõtud
Peamine vastane on Moskva juhitud õigeusukirik, mida kritiseeritakse teravalt kui Kremli imperialistlike ambitsioonide tööriista ja eriteenistuste alltöövõtjat. Lisaks väljendatakse häälekat mittenõustumist siseministriga, kuna kõneleja peab pika plaani olemasolu äärmiselt vajalikuks, samas kui tegevus Moskva kiriku lõpetamiseks peaks toimuma kiiremini.
09.2024
9 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud poliitilisele vastasrindele (Isamaa, Priit Sibul) abitu käitumise eest Riigikogu tehnilise rikke ajal, mis oli justkui kriisiõppus. Ta kritiseerib kolleeg Härra Allerit (SDE) protseduuriliste puudujääkide eest riigikaitse teemadel. Välispoliitiliselt kritiseerib ta teravalt Ungarit ja Orbánit, nimetades viimast "Kremli juturobotiks" sanktsioonide takistamise eest.
06.2024
1 Sõnavõtud
Otsest vastaste kritiseerimist ei esine, kuid kõneleja rõhutab poliitilise konsensuse puudumist otsustavate maksutõusude või kulude kärpimise osas. Kriitika on suunatud seadusandja suutmatusele leida lahendust riigikaitse rahastamise kriisile.
05.2024
3 Sõnavõtud
Peamine vastane on Moskva Patriarhaat ja Patriarh Kirill, keda käsitletakse otseselt Kremli ja FSB tööriistana, mis õhutab ususõda ja imperialismi. Kriitika on intensiivne ja põhimõtteline, võrreldes Kirilli islamiäärmuslastest radikaalsete mulladega. Samuti kritiseeritakse poliitilisi vastaseid, kes püüavad umbusaldusavalduse abil väärata ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekut.
04.2024
4 Sõnavõtud
Vastaspoolt kritiseeritakse eelkõige ebatäpsete faktide esitamise eest, seades kahtluse alla nende usaldusväärsuse seoses ministeeriumide kodulehtede venekeelsusega. Kriitika on suunatud konkreetse ettekandja vastu ja on protseduuriline/faktipõhine, mitte isiklik.
03.2024
2 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud EKRE fraktsiooni tegevusele, kes kasutas julgeolekukava eelnõu menetlemisel obstruktsioonilisi massmuudatusettepanekuid, mis takistasid tööd. Kõneleja märgib, et obstruktsioon takistas eelnõu menetlemist, kuid EKRE võttis hiljem 50 muudatusettepanekut tagasi.
02.2024
4 Sõnavõtud
Peamine ja intensiivne vastane on Venemaa Föderatsioon ja Putini režiim, mida kirjeldatakse kui autoritaarset, imperiaalsete huvidega riiki, mis ei täida rahvusvahelisi lepinguid ja mille kohtusüsteem ei ole usaldusväärne. Kriitika on suunatud Venemaa valedele, seaduserikkumistele ja agressioonile, sealhulgas sõjakuritegudele nagu Ukraina laste röövimine.
01.2024
4 Sõnavõtud
Peamine vastuseis on suunatud EKRE-le, keda kritiseeritakse Venemaa agressiooni eitamise ja okupatsioonisümbolite presenteerimise eest. Samuti on ta tugevas opositsioonis Tallinna Linnavalitsusega, keda süüdistatakse õpetajate frustratsiooni põhjustamises ja hariduse ebapiisavas toetamises. Kriitika on intensiivne ja sisaldab süüdistusi eestikeelsele õppele ülemineku takistamises.