Päevakorra profiil: Margit Sutrop
Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (192 SE) esimene lugemine
2024-02-07
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon toetab rahvusteaduste piisavat rahastamist ja defineerimist seaduse tasemel, pidades teemapüstitust õigeks. Samas kritiseerib kõneleja tugevalt eelnõu algatajate retoorikat ülikoolide halvustamise ja laimamise osas, nõudes tõendite esitamist väidetele "diplomite pesu" kohta. Rõhuasetus on poliitikapõhine, keskendudes teaduse rahastamissüsteemi detailidele ja vajadusele viia teadus ühiskonna vajadustega paremini vastavusse.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikku teadmist teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusandlusest (TAIKS) ja rahastamise mehhanismidest. Esitatakse spetsiifilisi andmeid, nagu 5% baasfinantseerimise osakaal rahvusteadustele ja konkurentsipõhise rahastamise edukuse määr humanitaarteadustes (võidab iga 11. grant). Samuti tuuakse esile probleeme teadusmonograafiate hindamisel ja doktoriõppe eesmärkide täitmisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on valdavalt formaalne ja protseduuriline, eriti Kultuurikomisjoni arutelu detailse ettekandmisel, kus esitatakse neutraalselt erinevate osapoolte seisukohad. Otsestes sekkumistes on toon kriitiline vastaspoole laimavate väidete suhtes, nõudes nendele andmeid, kuid jäädes üldiselt loogilisele ja faktipõhisele lähenemisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Peamine dokumenteeritud tegevus on Kultuurikomisjoni istungi (18. septembril 2023) detailne ettekandmine Riigikogu täiskogule. Kõneleja määrati konsensuslikult juhtivkomisjoni esindajaks eelnõu arutamiseks. Tegevusmuster näitab keskendumist seadusandlikule protsessile ja komisjonitööle.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastasseis on suunatud eelnõu algatajate (EKRE) vastu, kritiseerides nende retoorikat ülikoolide laimamise osas. Kriitika on suunatud protseduurile ja eetilisele käitumisele, nõudes tõendite esitamist väidetele diplomite pesu kohta. Samas tunnustatakse vastaspoole teemapüstituse õigsust rahvusteaduste rahastamise osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tegutseb vahendaja ja raportöörina, esitades neutraalselt komisjoni arutelu, kus osalesid ministeeriumi esindajad ja erinevate fraktsioonide liikmed. Näidatakse üles valmisolekut arutada konstruktiivselt teadusrahastuse probleeme ja leida lahendusi uue TAIKS-i raames, näiteks individuaalgrantide loomise osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendutakse riiklikule tasandile, käsitledes Eesti teadus- ja arendustegevuse korraldust, ülikoolide rolli ning rahvusteaduste rahastamist. Mainitakse ka välisülikoolides tegutsevate Eesti keskuste olukorda, viidates Ungari olukorrale, kuid üldine fookus on siseriiklikul teaduspoliitikal.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad riigieelarvelisele teaduse rahastamisele, toetades rahvusteadustele piisava ja stabiilse finantseerimise tagamist. Rõhutatakse vajadust tagada baasfinantseerimise ja konkurentsipõhise rahastuse tasakaal ning viia läbi audit teadusrahade kasutamise kohta. Toetatakse teaduse finantseerimise sidumist Eesti ühiskonna vajadustega.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest käsitletakse hariduse ja teaduse valdkonda, rõhutades rahvusteaduste tähtsust ja vajadust parandada humanitaarteaduste rahastamist. Tõstatatakse mure doktoriõppe eesmärkide täitmise pärast, kuna Eesti ühiskond vajab rohkem doktorante kui praegu koolitatakse.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise eelnõul (192 SE), mille eesmärk oli rahvusteaduste defineerimine ja rahastamine. Kõneleja tegutseb juhtivkomisjoni esindajana, kes toetab teema käsitlemist, kuid teatab komisjoni otsusest eelnõu tagasi lükata, lootuses reguleerida küsimus uue TAIKS-i eelnõu raames.
3 Analüüsitud kõnesid