Täiskogu istungite kaupa: Riina Solman

Peamine vastane on rahanduskomisjoni esinaine (endine rahandusminister), keda kritiseeritakse nii poliitika kui ka isikliku ebaaususe pärast. Kriitika on suunatud valimiste eel antud vastukäivatele lubadustele riigi rahanduse osas ning maksureformi tegeliku mõju moonutamisele. Rünnaku intensiivsus on kõrge, süüdistades vastast otseses "luiskamises" ja "vassimises".

Peamine vastane on Reformierakond, keda süüdistatakse nahaalses valetamises valimiste eel riigi rahanduse olukorra ja maksutõusude kohta. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitikale (maksuküür, peretoetuste vähendamine) kui ka konkreetsetele isikutele (Annely Akkermann), keda süüdistatakse valeinfo levitamises. Vastuseis on absoluutne, kuna valitsuse tegevust võrreldakse lastele kahju tegeva õela muinasjututegelasega.

Otsene vastasseis puudub, kuid kriitika on suunatud eelnõu algatamise protseduurile ja motiividele, kahtlustades, et see võib olla lobitöö tulemus, mitte valitsuse vajadus. Vastandutakse läbipaistmatusele ja varjatud mõjudele seadusloomes.

Peamine vastane on valitsus ja Reformierakond, keda kritiseeritakse teravalt riigikaitse eelarve kärpimise ja majanduspoliitiliste otsuste (SKT langus) eest. Kriitika on poliitika- ja eetikapõhine, süüdistades peaministrit valetamise ja Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande ignoreerimise eest. Nõutakse valitsuselt sajaprotsendilist kindlust, et riigikaitsevõimekus ei halvene.

Vastaseid kritiseeritakse selle eest, et nad püüavad esitada demokraatiat toetavat avaldust kui teise riigi asjadesse sekkumist või õpetamist. Kriitika on suunatud vastaspoole retoorilisele raamistusele, mis tekitab kõnelejas saadikuna küsimusi, murenoote ja piinlikkust.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja majandus- ja infotehnoloogiaministrile, kelle ettepanekuid (sisserändekvoot) ja tegevust (majandusplaan) kritiseeritakse. Kriitika on suunatud nii poliitilistele lahendustele kui ka valitsuse sisekoostöö puudumisele, viidates peaministri avaldustele.