Kuude kaupa: Riina Sikkut

Peamine sotsiaalne teema on hariduslik ebavõrdsus, mis tuleneb sotsiaal-majanduslikust taustast. Kõneleja toetab tugevalt riiklikke meetmeid, nagu tasuta koolitoit, huviharidus ja tugispetsialistide palkamine, et parandada õpilaste tähelepanuvõimet ja õpitulemusi.

Kõneleja toetab tasakaalukat arutelu abistatud enesetapu teemal ja rõhutab vajadust tegeleda haridusliku ebavõrdsusega (huviharidus, tugispetsialistid, kogupäevakool). Väljendab muret Rootsi vangide toomise mõju pärast Eesti sisejulgeolekule ja vaimse tervise teenuste kättesaadavusele (rootsikeelse teenuse osutamise kohustus). Rõhutab vajadust leida tasakaal julgeolekuasutuste tehnoloogilise võimekuse (AI, jälgimine) ja kodanike privaatsuse ning andmekasutuse usalduse vahel.

Tugev pooldaja sotsiaalsele toimetulekule (toimetulekupiiri tõstmine) ja perede toetamisele (lastetoetused, lasteaia kohatasu kaotamine). Nõuab edasiminekut seksuaalse nõusoleku seaduse ("jah-mudel") ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse menetlemisel. Toetab patsiendi autonoomiat ja elulõpu tahteavalduse seadust, rõhutades palliatiivravi kättesaadavust.

Sooline võrdõiguslikkus on keskne teema; kõneleja on veendunud feminist ja toetab tugevalt soolise tasakaalu kvoote (60:40) börsiettevõtete juhtorganites ja poliitikas. Ta rõhutab, et Eestis on piisavalt pädevaid naisi, kellele tuleb anda võrdsed võimalused. Hariduses keskendub ta ebavõrdsuse vähendamisele ja matemaatikaõppe kvaliteedi parandamisele.

Kõneleja on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise tuline eestkõneleja, toetades kvootide kehtestamist Eesti segregatsiooni vähendamiseks. Ta keskendub tugevalt rahvatervisele ja ennetusele, nõudes ranget nikotiinitoodete regulatsiooni noorte sõltuvuse vastu võitlemiseks. Samuti toetab ta patsiendi kehalist autonoomiat ja väärika elulõpu tagamist.

Peamine sotsiaalne teema on hääleõigus, kodakondsus ja integratsioon, eriti seoses agressorriikide kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikutega. Kõneleja rõhutab, et eelnõu praegune menetlus, mis puudutab hallide passide omanikke, kahjustab Eesti sisemist rahu ja ühiskonna kooshoidmist. Ta tõstatab küsimuse valitsuse vastutusest isikute võõrandumise vältimisel ja nende valmisoleku tagamisel Eestit kaitsta.