Täiskogu istungite kaupa: Priit Sibul

Kõneleja demonstreerib põhjalikku asjatundlikkust Eesti õigeusu kiriku ajaloo ja õigusliku staatuse osas, viidates konkreetsetele ajaloolistele sündmustele (nt 1919. aasta piiskop Platoni mõrv, 1996.–2002. aasta arutelud) ja õigusjärgluse küsimustele. Ta eristab selgelt kloostrite ja koguduste haldusvajadusi ning analüüsib hiljutise Tartu kohtu otsuse tagajärgi kiriku nime muutmise osas.

Kõneleja näitab asjatundlikkust tööjõu sissetoomise regulatsioonide osas, viidates konkreetsetele kvootidele (0,1) ja kehtivatele palganõuetele (pooleteisekordne Eesti keskmine palk). Ta kasutab majandusanalüütikute (SEB Mihkel Nestor) seisukohti, et rõhutada töötleva tööstuse langustrendi ja välistööjõu piiratud mõju majanduse elavdamisel.

Kõneleja näitab teadmisi viroloogia ja pandeemiate päritolu teemal, viidates konkreetsetele luureorganisatsioonide (Saksa välisluure, CIA) hinnangutele ja tõenäosusprotsentidele. Erialane fookus on suunatud rahvusvaheliste tervishoiuorganisatsioonide rollile ja viiruseuuringute struktuurile.

Kõneleja näitab asjatundlikkust tööjõu sissetoomise regulatsioonide (viidates poolteist palka maksmise erandile) ja kaitsetööstuse investeeringute valdkonnas. Ta küsib konkreetseid andmeid 100 miljoni euro suuruse kaitsetööstuse edendamise algatuse, hangete ja Eesti ettevõtete panuse kohta, mis viitab detailsele teadmisele.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse valdkonnas, eriti seoses laskemoona hankimise, tarneaegade ja eelarve planeerimisega (1,6 miljardit eurot). Ta kasutab spetsiifilisi finantsandmeid, küsides käibemaksu tõusu mõju kohta Kaitseministeeriumi eelarve kuluridadele aastatel 2025–2028. Samuti viitab ta administratiivsetele ja õiguslikele probleemidele, nagu kaitsetööstuspargi eriplaneeringu venimine ja relvaseaduse keerukus.