Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Kõneleja näitab teadmisi maksupoliitika ja eelarveaukude teemal, viidates konkreetsetele numbritele, nagu rekordiline allkirjade arv rahvaalgatuste keskkonnas ja tervishoiueelarve puudujäägi prognoosid (€150–250 miljonit). Ta on kursis ka koalitsioonierakondade (Eesti 200) sisevastuolude ja ministrite hiljutiste avaldustega kaitsemaksu teemal.

Kõneleja näitab teadmisi suurtest eelarvenumbritest, eriti tervishoiu rahastamise vajadustest (150 miljonit eurot järgmisel aastal ja 250 miljonit aastaks 2027) ning riigieelarve üldisest olukorrast (400 miljoni eurone auk). Fookus on finantsandmete ja süsteemi ülalpidamiskulude esitamisel, viidates konkreetsetele summadele nii tervishoiu kui ka hariduse kontekstis.

Kõneleja näitab asjatundlikkust kohalike omavalitsuste finantseerimise ja maksusüsteemi detailides, viidates üksikisiku tulumaksu ja pensionide maksustamise muudatustele. Ta tugineb Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) negatiivsele arvamusele ja osales eelarvekontrolli erikomisjoni arutelul. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "astmeline maks" omavalitsuste finantseerimisel.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust demograafia valdkonnas, kasutades konkreetseid statistilisi andmeid (rahvaarv, sündide arv 10 721, langus 925, väikseim sündimus alates 1919) olukorra kriitilisuse rõhutamiseks. Andmeid kasutatakse valitsuse perepoliitika ebaefektiivsuse tõendamiseks.

Esineja näitab sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, tuues esile konkreetseid kuupäevi, institutsioone (Rajaleidja, Kultuurikomisjon) ja detailseid arve (1800 nõuetele mittevastavat õpetajat). Eriti keskendutakse HEV laste üleminekukorrale ja õpetajate kvalifikatsiooninõuetele. Teadmised põhinevad otsesel suhtlusel lapsevanemate ja koolijuhtidega.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, tuues esile konkreetseid andmeid õpetajate läbipõlemise (92%) ja puuduolevate õpetajate arvu kohta. Eraldi rõhutatakse hariduslike erivajadustega laste teemat ja vajadust sünkroniseerida haridussüsteem majanduse spetsialistide vajadustega. Viidatakse ka keelenõuetele mittevastavate õpetajate arvule (1800) seoses eestikeelsele õppele üleminekuga.

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja riigieelarve teemadel, kasutades spetsiifilisi näiteid (pangamaks, automaks, aktsiisid). Viidatakse statistilistele andmetele töötuse kasvu ja pankade liigkasumi (ligi 1 miljard) kohta ning tuuakse võrdlusi teiste Euroopa riikide toidukaupade maksustamise praktikatega. Kasutatakse majanduslanguse ja maksude mõju analüüsimiseks konkreetseid numbreid, näiteks peretoetuste vähendamist 200 euro võrra.