Täiskogu istungite kaupa: Vadim Belobrovtsev

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja konfronteeriv, kasutades tugevaid väljendeid nagu "paksu verd" ja "avantüüri" valitsuse tegevuse kirjeldamiseks. Apellatsioonid on segu loogilisest argumentatsioonist (eelarveaugud) ja emotsionaalsest rõhuasetusest avalikule vastuseisule (meeleavaldus, allkirjad). Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse usutavuse.

Retooriline stiil on väljakutsuv ja terav, kasutades retoorilisi küsimusi ja hüpoteetilisi stsenaariume (kabineti koosolek) olukorra absurdsuse rõhutamiseks. Kõneleja püüab emotsionaalselt rõhutada olukorra tõsidust, vastandades suuri numbreid ja valitsuse eelarveaukude reaalsust, kasutades näiteks väljendit "Nalja teed!".

Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja vaidlev, eriti valitsuse liikmete suhtes, nõudes istungi juhatajalt peaministri korrale kutsumist. Kasutatakse ajaloolisi paralleele (käibemaksu tõus, varasemad KOV eraldised) valitsuse lubaduste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmiseks. Toon on valdavalt loogiline ja argumenteeritud, kuid sisaldab ka isiklikke kommentaare vastaste käitumise kohta.

Stiil on tõsine ja tungiv, rõhutades demograafilise olukorra "kriitilisust". Kasutab argumenteerimiseks statistilisi andmeid ja loogilisi seoseid valitsuse poliitika ning sündimuse languse vahel. Esitab hulgaliselt retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla peaministri hoiakud ja valitsuse kavatsused.

Retooriline stiil on murelik ja otsene, kasutades konkreetseid näiteid (lapsevanemate kirjad, koolijuhi anonüümne tunnistus) valitsuse tegevusetuse illustreerimiseks. Esineja esitab teravaid, ent faktipõhiseid küsimusi, rõhutades reformi läbikukkumise ohtu. Sissejuhatus sisaldab kerget sarkasmi peaministri puudumise teemal.

Retooriline stiil on murelik, skeptiline ja rõhutab olukorra akuutsust, nimetades õpetajate puudust probleemiks nr 1. Kasutatakse loogilisi argumente ja andmeid (nt Eesti Haridustöötajate Liidu küsitluse tulemused) ning väljendatakse kahtlust reformide eduka läbiviimise suhtes ilma viivitusteta. Minister saab küll alguses kiitust aktiivsuse eest, kuid üldtoon on kriitiline vastuste puudumise osas.

Retooriline stiil on kriitiline ja süüdistav, nimetades valitsuse tegevust vastutustundetuks ning rõhutades lihtinimeste ja väikeettevõtete raskusi. Kasutatakse nii loogilisi argumente (pangamaksu tulupotentsiaal) kui ka emotsionaalseid apelle, vastandades pankade liigkasumit rahva raskustega. Kõneleja kasutab lihtsat ja mõjuvat keelt, viidates näiteks "talupojaloogikale" toidukaupade maksustamise teemal.