Kuude kaupa: Juku-Kalle Raid

Peamine vastasseis on suunatud Eesti 200 erakonnale, keda kritiseeritakse nii poliitilise ebausaldusväärsuse kui ka rumalate naljade tegemise eest. Kasutatakse intensiivseid isiklikke rünnakuid, eriti Gaute (Kivimägi) suunas, keda nimetatakse "muiduleivasööjaks" ja kelle riietust pilgatakse. Kriitika on nii poliitiline (kokkulepped) kui ka isiklik/stiilipõhine.

Kõneleja vastandub kaudselt Lauri Laatsi väitele, et Jürgen Ligi solvas kõiki Riigikogu liikmeid, eitades isiklikku solvamist. Vastuseis on protseduuriline ja isiklik, mitte poliitiliselt sisuline.

Otsest vastasseisu ei väljendata, kuid kõneleja juhib tähelepanu EKRE fraktsiooni esitatud eelnõu menetluse ebatavalisele kiirusele. Kriitika on suunatud pigem protseduurilisele kiirusele kui poliitilisele sisule.

Peamised vastased on Isamaa ja EKRE, keda kritiseeritakse Moskva patriarhaadi kaitsele asumise eest, mida peetakse nende rahvusliku tiitliga vastuoluliseks. Kriitika on intensiivne ja suunatud vastaste motiivide kahtluse alla seadmisele. Samuti kritiseerib ta protseduurilisi viivitusi, mis takistavad päevakorrapunktide juurde asumist.

Peamine vastuseis on suunatud Sotsiaaldemokraatidele, kelle sidususe argumenti punamonumendi kontekstis peetakse "absoluutselt meelevaldseks" ja "naeruväärseks." Lisaks kritiseerib ta eelnõu algatajaid (sh Jaak Valget) ja komisjoni selle eest, et nad ei ole monumendi edasist saatust lõpuni mõelnud, pidades ettepanekut "üheülbaliseks."