Päevakorrapunktide kaupa: Juku-Kalle Raid

Retooriline stiil on otsene ja protseduuriline, sisaldades kerget irooniat, kui esitatakse küsimus, kas iga mainitud liige peaks saama vastulauseks sõna. Toon on analüütiline ja eesmärk on selgitada protseduurilist ebaselgust, tehes seejuures isikliku ja konkreetse avalduse ("mind ei ole").

Retooriline stiil on äärmiselt lühike, otsene ja resoluutne ("Ma teen väga lühidalt"). Kõneleja kasutab ilukirjanduslikku tsitaati (Teet Kallas) ja lihtsat metafoori ("lihtne nagu püksinööp") emotsionaalse apellina. Toon on otsustav ja lõpeb tugeva ideoloogilise üleskutsega lõpetada Eesti NSV pärand ajaloo huvides.

Retooriline stiil on analüütiline ja ajalooliselt laetud, kasutades tugevaid analoogiaid (stalinistlik päike on putinistlik) ja viiteid genotsiidile, et rõhutada ohu püsivust. Kõneleja kasutab retoorilisi küsimusi vastaspoole (EKRE) sisemiste vastuolude esiletoomiseks, tsiteerides nende staarkolumnisti. Toon on formaalne, kuid tungiv, rõhutades, et Vene kirikus pole midagi muutunud.

Retooriline stiil on ebakonventsionaalne ja terav, segades isiklikke rünnakuid (Gaute suunas) ja kolleegide sildistamist ("muiduleivasööjad") sügava kirjandusliku sisuga. Kasutatakse irooniat ja sarkasmi (viide "suurele juhile") ning püütakse emotsionaalselt mõjutada ajaloolise konteksti ja luule abil. Toon on ühtaegu filosoofiline ja konfronteeriv.

Retooriline stiil on otsene, küsiv ja keskendub selguse saavutamisele. Toon on formaalne ja nõuab konkreetset kinnitust nimetatud isikutelt (Andres Sutt, Jaak Aab). Kõne eesmärk on tagada poliitiliste lubaduste fikseerimine ametlikku protokolli.

Stiil on valdavalt formaalne, asjalik ja informatiivne, keskendudes tehniliste detailide edastamisele ("Ma räägin põgusalt, mis tehniliselt juhtus"). Kuigi toon on neutraalne, lisandub kerge üllatus või kahtlus seoses menetluse kiirusega ("väga kummaline kiirus").

Retooriline stiil on otsene, analüütiline ja küsiv, esitades oma seisukoha arutelu ja väljakutse vormis ("Mis sa sellest arvad?"). Kasutatakse loogilist apellatsiooni, rõhutades vastutuse ja õiguste ühtimist, kasutades samas ka rahvakeelset väljendit ("täie lituudiga").

Retooriline stiil on otsekohene, asjalik ja argumenteeriv, kasutades kriitikat vastaste suunas ja esitades protseduurilisi küsimusi istungi läbiviimise kiirendamiseks. Kasutatakse imestust väljendavat tooni, kui kritiseeritakse Isamaa ja EKRE käitumist. Apellatsioon on peamiselt loogiline ja keskendub faktide ning menetluse selgitamisele.

Stiil on isiklik, otsene ja irooniline, kasutades adressaadi ja enda suitsetamisharjumust retoorilise vahendina. Küsimus on provokatiivne ja eesmärk on ilmselt esile kutsuda reaktsioon või näidata regulatsioonide ulatuse absurdsust, kasutades mitteametlikku tooni.

Kõneleja retooriline stiil on kirglik ja veenev, kasutades tugevaid emotsionaalseid termineid nagu "puuslik" ja "naeruväärne". Loogilisi argumente (monumendi olemus punasümboolikana) toetatakse isiklike lugude ja ajalooliste näidetega, luues elava ja meeldejääva esituse. Toon on kohati konfronteeriv, eriti sotsiaaldemokraatide seisukohtade kritiseerimisel, kuid samas tunnustatakse Riigikogu üldist üksmeelt teisaldamise vajaduses.