Täiskogu istungite kaupa: Henn Põlluaas

Kõneleja näitab üles teadmisi liiklusseaduse ja juhilubade kategooriate tehnilistes detailides, keskendudes spetsiifiliselt 750 kg järelkärude kasutamise regulatsioonidele. Ekspertiis on suunatud praktiliste oskuste ja bürokraatlike eksaminõuete vastuolu rõhutamisele BE-kategooria juhilubade taotlemisel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust äri ja majanduse põhimõtetes, rõhutades tootmiskulude ja kaasnevate kulude ülekandumist tarbijale. Eriti keskendutakse regulatiivsete meetmete rakendamise finantsanalüüsile, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "tootmiskulud," "taaskäitlemine" ja "tasuvusanalüüs." Ta rõhutab, et kulude hindamiseks puudub nii Eestis kui Euroopas "õrna aimugi."

Kõneleja näitab asjatundlikkust käimasoleva kriminaalprotsessi detailides, sealhulgas varade ümberkantimise ja kahjunõude esitamata jätmise osas. Eriti rõhutatakse juriidilist aspekti, viidates Riigikohtu otsustele, mis kinnitavad varade väljanõudmise võimalikkust sarnastes olukordades. See viitab teatud teadlikkusele tsiviilõiguslikest tagasinõudemehhanismidest.

Kõneleja näitab asjatundlikkust kaitsetööstuse arendamise ja investeeringute meelitamise teemal, tuues esile konkreetseid takistusi, nagu riigipoolsete ostugarantiide puudumine. Ta kasutab näidetena konkreetseid rahvusvahelisi ettevõtteid (Leonardo, Nammo) ja võrdleb olukorda Läti ja Leeduga. Ta rõhutab, et investeeringute (mitmesaja tuhandelised või miljonilised) puhul on ostugarantii elementaarne ja loomulik eeldus.

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusloome protseduurides, viidates töö- ja kodukorra seadusele ning mõjuanalüüsi lahutamatule osale eelnõu juures. Samuti on tal detailne teadmine Euroopa Liidu finantsmehhanismidest, mainides Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ning Eesti sissemaksete (üle 200 miljoni) ja kohustuste (1,5 miljardi) numbreid.

Kõneleja näitab asjatundlikkust kaitsepoliitika ja rahvusvaheliste lepingute (Ottawa konventsioon) vallas. Ta viitab konkreetsetele regionaalsetele arengutele, tuues näiteks Poola, Leedu ja Soome ühise tegevuse maamiinide soetamisel ja tootmisel. Kasutatakse strateegilisi termineid nagu "Eesti 2035" elluviimine Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust Riigikogu töökorra ja seadusandluse alal, keskendudes hääletusnõuete (lihthäälteenamus vs. koosseisu häälteenamus) juriidilisele tõlgendamisele. Argumentide toetuseks viidatakse Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele ning põhiseadusele, samuti tuginetakse Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna seisukohtadele. Asjatundlikkus ulatub ka välisministeeriumi otsuste ja konsulaatide vajalikkuse geograafilise ja äridiplomaatia aspektide analüüsimiseni.