Täiskogu istungite kaupa: Henn Põlluaas

Stiil on otsekohene ja kriitiline, kasutades tugevaid metafoore (nt "teerull", "hunt lambanahas", "kurjajuur") koalitsiooni ja valimisliitude kritiseerimiseks. Apellatsioonid on peamiselt loogilised, keskendudes stabiilsuse ja vastutuse vajadusele, kuid toon on kohati irooniline ja vastaste suhtes dismissiivne ("täielik möla"). Ta tugineb tugevalt isiklikule kogemusele ja statistilisele üldistusele, kuigi konkreetseid andmeid ei esita.

Toon on kiireloomuline, võitluslik ja süüdistav, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, et rõhutada rahvusriikluse ohtu. Valitsuse tegevust nimetatakse "kuritegelikuks" ja vastaseid "rahvusrenegaatideks." Argumendid on segu õiguslikest viidetest, statistikast ja teravast kriitikast, tuues esile negatiivseid võrdlusi (nt Läti eeskuju) ja hoiatades venestumise eest.

Kõneleja stiil on formaalne, viisakas ja asjalik, alustades tänamisega sisuka ettekande ja heade vastuste eest. Retoorika on suunatud loogilisele selgitusele, paludes lühidalt valgustada keerulist majandusküsimust. Toon on pigem kontsiliaarne ja informatsiooni otsiv.

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja tungiv, rõhutades vajadust koheseks tegutsemiseks julgeoleku ja majanduse vallas. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle, seostades valitsuse tegevust korruptsiooni, ebausaldusväärsuse ja rahvuslike huvide reetmisega ("piinlik," "valetavat Eesti valitsust"). Kõne on üles ehitatud süstemaatilisele kriitikale valitsuse nelja välispoliitika vaala suhtes, kasutades nii loogilisi võrdlusi (Soome kaitsevõime) kui ka süüdistusi.

Stiil on väga võitluslik, kirglik ja kohati terav, segades loogilisi argumente (terviseriskid, seadusemenetlus) tugevate emotsionaalsete apellidega (vastikus, tülgastus). Kasutatakse laetud ideoloogilisi termineid ("rohepöörased," "ökofašistid") ja vastastele suunatud isiklikke rünnakuid, süüdistades neid demagoogias, "ülirumalas joras" ja madalas kompetentsitasemes. Kõneleja eelistab lugude jutustamist (nt kartulisalati näide) kuiva andmete esitamise asemel.

Kõneleja retooriline stiil on viisakas ja lugupidav, pöördudes ettekandja poole sõnadega "Hea ettekandja!" ja alustades tänuga. Stiil on pigem analüütiline ja laiema pildi otsimisele suunatud, rõhutades probleemi rahvusvahelist ulatust.