Täiskogu istungite kaupa: Õnne Pillak

Stiil on enesekindel ja optimistlik, rõhutades vajadust keskenduda faktidele emotsioonide asemel. Kasutatakse korduvat loetelu ("fakt on see, et...") ja tugevaid väärtuspõhiseid väljendeid ("vabaduse hind," "julgeoleku ja jõukuse eelarve"). Kõne on formaalne ja püüab olla sisukas, vastandudes emotsioonidel mängivatele vastastele.

Retooriline stiil on ametlik ja protseduuriline, kuna esineja täidab komisjoni ettekandja rolli, tutvustades arutelu pidepunkte. Kasutatakse tugevaid loogilisi argumente, tuginedes õiguslikele tagajärgedele, majandusandmetele ja julgeolekuvajadusele. Muutub asserteerivaks, kui lükatakse tagasi vastaspoole kahtlused julgeolekumõõtme osas, nimetades seda oluliseks, mitte "sõnakõlksuks".

Kõneleja stiil on viisakas ja formaalne, kasutades tunnustavaid pöördumisi ettekandja ja istungi juhataja suunas. Toon on konstruktiivne ja küsiv, keskendudes lahenduste leidmisele ja poliitiliste meetmete osas nõu küsimisele.

Stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes otse istungi juhataja ja kaitseministri poole. Toon on alguses tunnustav ja positiivne Eesti kaitsetahte suhtes, mis loob konstruktiivse aluse konkreetsete küsimuste esitamiseks. Kõne on lühike ja keskendub otsese informatsiooni ning hinnangu saamisele.

Retooriline stiil on formaalne, otsekohene ja korduv, keskendudes fraktsiooni seisukoha selgele ja ühemõttelisele väljendamisele. Ton on valdavalt neutraalne ja protseduuriline, rõhutades vajadust vältida arusaamatusi ("Et oleks lihtne ja arusaadav"). Emotsionaalseid või narratiivseid apelle ei kasutata, keskendutakse faktilisele vastuseisule.