Kuude kaupa: Heljo Pikhof

Kokku kuid: 17

Täielikult profileeritud: 17

Kõik kategooriad Poliitiline positsioon Teemade ekspertiis Retoorriline stiil Tegevusmustrid Opositsiooni hoiak Koostööstiil Regionaalne fookus Majandusvaated Sotsiaalsed küsimused Seadusandlik fookus
10.2025

4 Sõnavõtud

Peamine vastane on valitsus ja siseminister, keda kritiseeritakse teravalt vanglarentimise äriplaani eest. Kriitika on nii poliitiline kui ka protseduuriline, süüdistades valitsust siseturvalisuse nõrgestamises ja ekspertide (PPA, Kapo, peaprokurör) hoiatuste eiramises. Rünnakute intensiivsus on kõrge, süüdistades valitsust teadlikus manipuleerimises ja kasu mittemõistmises.
Detailid Vaata üksikasju
09.2025

28 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministrite vastu, süüdistades neid tegevusetuses (relvaseadus) ja ebapädevuses (valitsuse esindaja ei osanud komisjonis küsimustele vastata). Eriti terav on vastuseis justiitsministri väitele, et Rootsi vangide toomine tõstab Lõuna-Eesti turvalisust, nimetades seda piinlikuks sisejulgeoleku nõrgestamiseks. Kriitika on suunatud nii poliitikale (Tartu vangla) kui ka protseduuridele (valitsuse arvamuse puudumine uuringute kohta).
Detailid Vaata üksikasju
06.2025

36 Sõnavõtud

Peamised vastased on Reformierakond ja valitsuse ministrid, keda kritiseeritakse teravalt nii menetluslike vigade (istungite ajastamine südaööle) kui ka poliitilise silmakirjalikkuse pärast (valimislubaduste mittetäitmine). Kriitika on intensiivne, ulatudes süüdistustest valetamises ja ebapädevuses kuni ministri tagasiastumise nõudmiseni. Opositsiooni tasalülitamise katseid peetakse kahetsusväärseks.
Detailid Vaata üksikasju
05.2025

7 Sõnavõtud

Peamine vastane on valitsus ja selle ministrid, eriti Reformierakonna sotsiaalpoliitika ja keskkonnajuhtimine. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes Reformierakonna ideele "pension eest hooldekodukoht" ja valitsuse plaanile alandada raievanust. Vastuseis on intensiivne, süüdistades valitsust kindlas sihis muuta 70% metsadest puupõldudeks ja veeretada looduskaitse koormus maaomanike õlgadele.
Detailid Vaata üksikasju
04.2025

1 Sõnavõtud

Otsest vastaspoolt ei kritiseerita, kuid viidatakse varasemale vastuseisule või suutmatusele eelnõu varem vastu võtta, kuna teema on korduvalt päevakorral olnud. Kriitika on suunatud pigem protseduurilisele inertsile, mis on takistanud rahvale kasuliku seaduse vastuvõtmist.
Detailid Vaata üksikasju
03.2025

1 Sõnavõtud

Peamised vastased on peaminister ja kaitseminister. Kriitika on suunatud nii poliitilisele ebakindlusele (vastuolulised väljaütlemised) kui ka protseduurilisele ebaõnnestumisele (hangetega viivitamine). Rünnakud on intensiivsed ja seavad kahtluse alla valitsuse usaldusväärsuse riigikaitseküsimustes.
Detailid Vaata üksikasju
02.2025

10 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud riikliku teadus- ja innovatsioonijuhtimise killustatuse ning ebapiisava rahastamise vastu, mis on jäänud ebaselgeks ja juhuslikuks. Samuti väljendatakse muret liigse riikliku sekkumise ja bürokraatia kasvu pärast, mis võiks piirata teadusasutuste akadeemilist vabadust. Sotsiaalmeedia teemal on vastuseis täielikule keelamisele, eelistades teadlikkuse parandamist.
Detailid Vaata üksikasju
01.2025

1 Sõnavõtud

Andmeid ei ole piisavalt.
Detailid Vaata üksikasju
12.2024

4 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud parlamendi protseduuridele ja juhatajale, süüdistades teda ebavõrdses kohtlemises, eriti naiste suhtes, paludes naisi mitte teistmoodi kohelda. Poliitik kritiseerib sarkastiliselt vastaspoole kuulmisoskust ja võimet eristada protseduurilist küsimust mitteseotud teemadest. Kriitika on nii protseduuriline kui ka isiklik/sooline.
Detailid Vaata üksikasju
11.2024

19 Sõnavõtud

Kõneleja vastandub tugevalt põhiseaduse muutmise algatajatele, kritiseerides nende eelnõusid ebapiisava analüüsi (mõjude ja julgeolekuriskide puudumine) ja väärtusruumi kitsendamise tõttu. Ta esitab terava isikliku kriitika oponendi varasema seisukoha suhtes abordi teemal, pidades seda naiste suhtes ebaõiglaseks. Kriitika on nii protseduuriline kui ka väärtuspõhine.
Detailid Vaata üksikasju
09.2024

2 Sõnavõtud

Andmeid pole piisavalt.
Detailid Vaata üksikasju
06.2024

9 Sõnavõtud

Pikhof ei esita otsest kriitikat, vaid tegutseb neutraalse raportöörina, kes vahendab komisjonis esitatud erinevaid seisukohti ja kriitikat (nt Helle-Moonika Helme kriitika valitsuse esindajate lähenemise kohta). Ta keskendub selgituste saamisele ja konsensuse leidmisele.
Detailid Vaata üksikasju
05.2024

6 Sõnavõtud

Otsest vastanduvat poolt ei kritiseerita, kuid esitatakse kaudne kriitika Vabariigi Valitsuse ja Tallinna linna suunas, et nad pole leidnud sobivat lahendust Estonia ruumiprobleemi lahendamiseks. Samuti vaidlustatakse alushariduse seaduse eelnõu sõnastust, mis jätab eripedagoogilise hindamise lasteaedades vaid vajadusepõhiseks, ning küsitakse ministrilt selgitusi eestikeelsele haridusele ülemineku valmisoleku kohta.
Detailid Vaata üksikasju
04.2024

11 Sõnavõtud

Tugev vastuseis on suunatud valitsuse integratsioonipoliitikale Ukraina laste osas, mida kritiseeritakse kui ebaefektiivset ja lastele ebainimlikku. Vastased kritiseerivad EKRE ettepanekut kui segregatsiooni soodustavat, "Pandora laeka" avamist teistele rahvustele ja eestikeelsele haridusele üleminekut takistavat. Samuti kritiseeritakse EKRE fraktsiooni menetluse takistamise eest massiliste muudatusettepanekutega.
Detailid Vaata üksikasju
03.2024

2 Sõnavõtud

Vastuseisu ei väljendata ega kritiseerita ühtegi konkreetset vastaspoolt. Probleem on raamitud kui pikaajaline süsteemne puudujääk vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete tagatiste osas, mida nüüd parandatakse.
Detailid Vaata üksikasju
02.2024

12 Sõnavõtud

Kriitika on suunatud eelkõnelejale, kes ei ole eelnõu mõttest aru saanud, mis viitab pigem sisulisele arusaamatusele kui isiklikule rünnakule. ERR-i seaduse eelnõu tagasilükkamise hääletustulemusi esitades märgib ta konkreetselt ära vastuhääletajad (Helle-Moonika Helme ja Mart Helme), näidates selgelt poliitilist erimeelsust.
Detailid Vaata üksikasju
01.2024

9 Sõnavõtud

Haridusteemadel kritiseeritakse süsteemi, mis on lubanud hariduslõhe süvenemist ja õpetajaameti väärtuse langust, ning valitsuse suutmatust raha efektiivselt kasutada. Keeleseaduse arutelul märgib kõneleja neutraalselt, et Haridus- ja Teadusministeerium ei toeta esitatud eelnõud ebaproportsionaalsuse tõttu. Otsest isiklikku kriitikat ei esitata.
Detailid Vaata üksikasju
Tagasi profileerimisse