Päevakorrapunktide kaupa: Marko Mihkelson

Kõneleja demonstreerib autoriteeti Riigikogu väliskomisjoni töö ja rahvusvaheliste delegatsioonide moodustamise protseduuride osas (Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, Balti Assamblee). Tal on detailne ajalooline teadmine Krimmitatarlaste küüditamise kohta, tuues esile konkreetseid aastaarve, hukkunute protsente (üle 46%) ja küüditatute arvu (üle 200 000).

Kõneleja demonstreerib kõrget asjatundlikkust välissuhtlemise seadusandluse, arengukoostöö ja humanitaarabi reguleerimise osas. Eriti tugev on teadmiste tase parlamendi menetluskorras ja põhiseaduslikus õiguses, viidates võimude lahususe põhimõttele ning põhiseaduse paragrahvidele 87 (punktid 1, 4, 7) välislepingute denonsseerimise kontekstis. Ta kasutab tehnilist keelt ja viitab detailsetele analüüsidele (nt Riigikogu Kantselei õigusosakonna analüüs).

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust julgeolekupoliitika ja geopoliitika vallas, kasutades ajaloolisi paralleele (München 1938, Churchill) ja detailseid andmeid (nt Põhja-Korea moonatehaste arv). Ekspertiis on kinnitatud hiljutiste isiklike kogemustega Ukraina rinde lähedalt ning teadmistega Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Korea kaitsekoostööst. Ta tsiteerib autoriteete nagu MI6 direktor Richard Moore ja Ukraina ründebrigaadi komandör.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust välispoliitika ja parlamentaarse menetluse vallas, eriti Gruusia ja laiemalt Venemaa mõjusfääri teemadel. Kasutatakse konkreetseid andmeid ja viiteid (nt Hans Gutbrodi analüüs süstemaatiliselt võltsitud valimistest) ning isiklikke kogemusi valimisvaatlejatega kohtumisest Tbilisis. Samuti on ta kursis väliskomisjoni tööprotseduuride ja rahvusvaheliste organisatsioonide (Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee) päevakorraga.

Kõneleja näitab teadmisi genotsiidi rahvusvahelise tunnustamise ajaloost, viidates Eesti varasematele sammudele (Holodomori ja 2022. aasta Ukraina sõjakuritegude genotsiidiks tunnistamine). Ekspertiis keskendub õigusruumi loomisele ja ajalooliste kuritegude seostamisele käimasoleva agressioonisõjaga. Ta rõhutab Eesti rolli rahvusvahelise eeskuju andjana.

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi seadusandlikust menetlusest, eriti väliskomisjoni töö ja ajakavade osas, kasutades termineid nagu "juhtivkomisjon" ja "muudatusettepanekute esitamise tähtaeg". Ekspertiis on selge välisteenistuse seaduse ja personalipoliitika valdkonnas, keskendudes välislähetuses olevate töötajate peretoetustele. Mainitakse spetsiifilisi detaile, nagu ministeeriumi juristide ja personaliosakonna peadirektori kaasamine.

Kõneleja demonstreerib teadmisi rahvusvahelise julgeoleku, õigusriigi põhimõtete ja seadusandliku protsessi osas, viidates põhiseaduskomisjoni tööle ja ekspertide (nii rahvusvaheliste kui kodumaiste) kuulamisele. Kasutatakse geopoliitilisi termineid nagu "strateegiline lüüasaamine" ja "maailmakord", analüüsides Venemaa presidendi Putini laiemat eesmärki.

Kõneleja näitab asjatundlikkust väliskomisjoni töökorralduse ja välislepingute menetlemise alal. Ta kasutab statistilisi andmeid (nt eelmisel aastal ratifitseeritud, valitsuse poolt heaks kiidetud ja töös olevate lepingute arv) Välisministeeriumi töömahu illustreerimiseks. Ekspertiis on keskendunud seaduseelnõu praktilistele ja juriidilistele tagajärgedele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust rahvusvahelise õiguse ja sanktsioonimehhanismide valdkonnas, tuues esile konflikti ajaloolise tausta alates 2014. aastast. Ta viitab konkreetsetele rahvusvahelistele arengutele, nagu Belgia otsus kasutada varadelt teenitud intresse relvaabi andmiseks. Eraldi rõhutatakse Eesti väljatöötatud regulatsiooni keerukust ja rahvusvahelist huvi selle vastu.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust väliskomisjoni tööprotseduuride ja välisteenistuse seaduse detailide osas. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "volitusnorm" ning kirjeldatakse täpselt konsulteerimist Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonnaga ja sotsiaalkomisjoniga. Ekspertiis on suunatud seadusandliku protsessi põhjalikkuse tagamisele.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust rahvusvahelise julgeoleku ja Venemaa pikaajalise agressiivse strateegia analüüsimisel, tuues esile sündmuste ahela alates 2007. aasta Müncheni kõnest. Ta kasutab konkreetseid näiteid Venemaa mõjutustegevusest (nt Wagneri võitlejad Kataloonias) ja rahvusvaheliste organisatsioonide (OSCE) toimimatusest. Samuti on ta kursis Ukraina sõjaliste ja diplomaatiliste liidrite hinnangutega.