Täiskogu istungite kaupa: Andres Metsoja

Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu, keda peetakse viletsaks ja vastutavaks Eesti halva elujärje eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub valitsuse suutmatusele pakkuda lahendusi ning riigi viimisele ummikseisu.

Kriitika on suunatud kehtiva õigusruumi ja selle ebaloogilisuse vastu, eriti mis puudutab haagiste eraldi kindlustamise kohustust ja ebamõistlikke juhilubade nõudeid. Vastuseis on poliitika- ja loogikapõhine, pidades praegust süsteemi põhjendamatuks ja ebaõiglaseks, mis viib kallima sundkindlustuse rakendamiseni.

Peamine kriitika on suunatud eelnõu esitajate (valitsuse) vastu, süüdistades neid kehvas õiguspraktikas, mis sisendab ebakindlust ja moonutab konkurentsi. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele ning protseduurilistele vigadele, eriti tagasiulatuva maksekohustuse kehtestamisele. Kompromissivalmidust ei väljendata, nõudes eelnõu mittetoetamist.

Peamine vastane on valitsus ja peaminister, kelle poliitika on viinud maksude tõusu, teenuste kaugemise ja kaoseni. Kriitika on suunatud poliitilisele ebaõiglusele, eriti automaksu osas, mis tabab maapiirkondi, ning valitsuse tegevusetusele kruusateede probleemi lahendamisel. Samuti kritiseeritakse riigi poolt planeerimise lõpetamise ettepanekut, mis vähendab kindlustunnet.

Vastuseis on suunatud poliitikatele, mis piiravad omandiõigust, eriti keskkonnakaitse ja Natura alade kontekstis, mis takistavad majandustegevust. Kriitika on suunatud valitsuse tegevusele, mis on loonud olukorra, kus arutletakse maaomanike sildistamise üle ("kulakuks kuulutamine").

Kriitika on suunatud kehtivale õigusruumile ja riigi otsustele, mis on loonud lüngad, näiteks riigikaitsemaa müügi puhul, kus riik ei saa enam kaasa rääkida. Samuti kritiseeritakse taastuvenergeetika põhjendamatut väljajätmist kompleksloa menetluse alt. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub ebaõiglusele või ebamõistlikule halduskoormusele, mitte isikutele.