Kuude kaupa: Andres Metsoja

Kokku kuid: 19

Täielikult profileeritud: 19

10.2025

11 Sõnavõtud

Kõneleja näitab asjatundlikkust fiskaalpoliitika ja eelarve struktuuri teemadel, viidates riigikontrolöri osundustele ning analüüsides investeeringute mahtu ja toetussõltuvust. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "eelarve defitsiit" ja "fiskaalpoliitika" ning omab detailset teadmist kohalike omavalitsuste tulude jagamise probleemidest (nt Tootsi-Sopi 52 miljoni euro näide).
09.2025

16 Sõnavõtud

Kõneleja näitab detailset asjatundlikkust omandiõiguse, keskkonnakasutuse ja ruumilise planeerimise teemadel, kritiseerides Maa- ja Ruumiameti tegevust. Samuti on tal põhjalikud teadmised transpordiregulatsioonidest, eriti liikluskindlustuse, sundkindlustuse ja haagiste registrimassiga seotud tehnilistest nõuetest. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat (dekarboniseerimine, B96, sundkindlustus) ja viitab Norra mudelile.
06.2025

11 Sõnavõtud

Kõneleja näitab põhjalikke teadmisi taristu planeerimises (sildade ühisehitus, sõjaline mobiilsus), energiapoliitikas (sh subsiidiumid, võrgutasud, mõjualad 3 km vs 10 km) ja keskkonnaõiguses. Ta on eriti detailne tööstusheite seaduse ja keskkonnakompleksloa menetluse osas, tuues esile tehnilisi termineid ja õiguslikke ebakõlasid (nt lehmalaut vs tuulepark). Samuti on ta kursis regionaalsete spordikeskuste sihtasutuste mudelitega.
05.2025

16 Sõnavõtud

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust keskkonna- ja maakasutuse valdkonnas, eriti Natura 2000 alade, rikkumismenetluste ja jahinduse (hundi ohjamine) teemadel. Ta kasutab tehnilisi termineid (metsateatis, tihumeeter, O1- ja O2-kategooria, kaitsevöönd, asjakohane hindamine) ning viitab spetsiifilistele seadustele ja Euroopa Komisjoni dokumentidele. Samuti näitab ta teadmisi planeerimismenetluste ja fiskaalpoliitika kohta (IMF, avaliku sektori palga osakaal).
04.2025

14 Sõnavõtud

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust energeetika ja taastuvenergia valdkonnas, käsitledes tehnilisi detaile nagu kompleksloa menetlus, võrgutasud, infraheli mõõtmine ja Enefit Greeni turuprobleemid. Samuti on ta kursis kaitsetööstuspargi arendamise (planeeringuprotsess, rahastus) ja omandipoliitika seadusandlike nüanssidega (Eelnõu 612).
03.2025

7 Sõnavõtud

Poliitik demonstreerib sügavat tehnilist asjatundlikkust energeetika, taristu ja veemajanduse valdkonnas. Ta kasutab konkreetseid andmeid ja maksumusi (nt Via Baltica 69 miljonit vs 56 miljonit, Süku 100 miljonit, puurkaevu hind 5000–6000 eurot) ning viitab spetsiifilistele regulatiivsetele detailidele (ülekoormustasu, ODEX-meetod, põhjaveekomisjon). Eriti põhjalik on ta puurkaevude rajamise ja haldusmenetluse teemal.
02.2025

10 Sõnavõtud

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust energiajulgeoleku (desünkroniseerimine) ja keeruliste planeerimisprotsesside teemal, kasutades termineid nagu "teemaplaneering" ja "menetlusprotsess". Ta näitab sügavat teadlikkust lemmikloomade heaolu puudutavast õigusruumist, analüüsides kohtupraktikat (lemmikloom kui ese) ja kohaliku omavalitsuse rolli ning kulusid.
01.2025

11 Sõnavõtud

Kõneleja näitab autoriteeti jahinduse ja ulukipopulatsiooni ohjamise (hunt, šaakal, küttimismahud 103/121) ning keskkonnaregulatsioonide (kompleksluba, saastetasu) alal. Ta on kursis telekommunikatsiooni turuprobleemide (ristkasutamine, 5G leviala) ja riigikaitse laiema käsitlusega, mainides sõjalisi domeene ja radariparke. Esitatakse detailseid teadmisi regulatsioonide mõjust põllumeestele ja karjakasvatajatele.
12.2024

16 Sõnavõtud

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi keskkonnaõiguse ja -regulatsioonide alal, eriti jäätmekäitluse (tootjavastutus, rehviplokid) ja maapõue (maardlad, puurkaevud, kaevandamisload) teemadel. Ta kasutab sageli tehnilisi termineid ja viitab õigusanalüüsidele, Riigikohtu lahenditele ning põhiseaduslikkuse kontekstile, näidates tugevat autoriteeti õigusloome täpsuse osas.
11.2024

31 Sõnavõtud

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust regionaalpoliitika, planeerimise ja maakorralduse valdkonnas, viidates maavalitsuste kaotamisele ja kohalike eriplaneeringute keerukusele. Ta on kursis energeetikasektori (tuulepargid, põlevkivi, julgeolekuauditid) ja riigivara haldamisega (RMK rahavood, looduskaitse piirangute kompenseerimine). Samuti on ta teadlik Euroopa Liidu rikkumismenetlustest ja sihtmääradest (jäätmereform, Natura alad).
10.2024

8 Sõnavõtud

Kõneleja näitab asjatundlikkust kohaliku omavalitsuse rahastamise (tulubaas, maamaks, autonoomia), sotsiaalteenuste korralduse (koduhooldus, kainestusmaja teenus) ja aktsiisipoliitika majandusmõju teemadel. Kasutatakse konkreetseid andmeid, nagu 60%:40% suhe hoolduses ja viidatakse ekspordibilansile ning sisendhindade mõjule tootmisele. Samuti on kursis sisejulgeoleku valdkonna investeeringute ja õppebaaside sulgemise plaanidega.
09.2024

12 Sõnavõtud

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust julgeoleku, logistika ja laiapindse riigikaitse teemadel Pärnumaa kontekstis. Tal on detailne teadmine keskkonna- ja planeerimisprotsessidest, tuues näiteid Natura alade piirangutest, soostamisprojektidest ja konkreetsetest tuuleparkidest (Sopi-Tootsi, Lavassaare). Samuti demonstreerib ta tehnilist arusaama automaksu ja keskkonnalõivu regulatsioonide lünkadest, eriti seoses doonorautode ja registrist kustutamise loogikaga.
07.2024

9 Sõnavõtud

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust fiskaalpoliitika ja maksustamise (sh aktsiisid, KOV tulubaas, maksude administreerimine) ning regionaalarengu küsimustes. Ta käsitleb detailselt transpordi (ühistransport, teede alarahastus) ja kohaliku omavalitsuse rahastamise probleeme, viidates süsteemsetele vigadele ja maavalitsuste kadumise mõjule. Samuti nõuab ta teadmisi metsanduse arengukavast.
06.2024

7 Sõnavõtud

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi maksupoliitika (maamaksu laekumine, tasandusfond, omavalitsuste tulubaas) ja regionaalpoliitika erisuste (väikesaared, teenuste puudumine maapiirkondades) osas. Ta viitab spetsiifilistele keskkonnateemadele, nagu CO2 heitmete tekkemehhanismid linnakeskkonnas (viidates TalTechi uuringutele) ja Natura 2000 alade piirangute bürokraatlikud probleemid metsanduses.
05.2024

5 Sõnavõtud

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust energeetika, maakasutuse ja keskkonnapiirangute (Natura alad, soode taastamine) valdkonnas, kasutades tehnilisi termineid ja viiteid planeeringutele. Ta demonstreerib teadmisi konkreetsetest õiguslikest allikatest (Riigikohtu lahendid, KAHOS) ja varasematest poliitilistest ebaõnnestumistest (Norra magusamaks). Eriti põhjalik on tema teadmiste tase Pärnumaa tuulepargi arenduskonfliktide osas.
04.2024

9 Sõnavõtud

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust infrastruktuuri planeerimise (Rail Baltic, trassikoridorid, KMH, veeremipark) ja maaelu majandust reguleeriva tööõiguse (hooajatöö, järjestikune puhkeaeg) valdkonnas. Ta kasutab spetsiifilist juriidilist terminoloogiat, käsitledes Riigikohtu otsuseid, detailplaneeringuid ja riigikaitseliste kinnistute võõrandamise korda. Asjatundlikkus on ilmne ka seoses metsise elupaikade ja kompensatsioonialade teemadega.
03.2024

4 Sõnavõtud

Kõneleja näitab asjatundlikkust õigusruumi ja seadusandluse tõlgendamise teemadel, eriti seoses õigusriigi kriisi ja infopäringutega juhtimistasandil. Samuti on ta kursis müra reguleerimise eelnõu detailidega, viidates sihtväärtustele ning kohalike omavalitsuste erandite tegemise ja Terviseametiga kooskõlastamise keerukusele.
02.2024

4 Sõnavõtud

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitsega seotud kinnisvaraõiguse (riigivaraseadus, maakatastriseadus) ja katastrimenetluste osas, selgitades sihtotstarbe kadumist notariaalsete tehingute puhul. Samuti on tal teadmisi majanduskeskkonnast, seostades sisendhindade tõusu, ostujõu vähenemist ja riigi eelarvepoliitikat. Ta on kursis rahvusvahelise sanktsioonipoliitika ja Hiina-Venemaa koostööga, kritiseerides Euroopa aeglust.
01.2024

14 Sõnavõtud

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust planeerimisõiguse ja riigikaitseobjektide regulatsioonide alal, tuues esile juriidilisi nüansse riigivaraseaduses. Tal on tehniline teadmine elektrivõrgu investeerimisvajadustest (viidates konkreetsetele summadele nagu 34 miljonit vs 100 miljonit) ja infrastruktuuri ristkasutuse kontseptsioonist. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat nagu "juhtfunktsioon," "raadamistasu" ja "maakaablid."