Täiskogu istungite kaupa: Lauri Läänemets

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust fiskaalpoliitika ja sotsiaalvaldkonna rahastamise teemadel, kasutades detailseid numbrilisi andmeid eelarvepuudujäägi (2 miljardit eurot), intressimaksete (400 miljonit eurot) ja maksutulude jaotuse kohta (114 miljonit eurot rikkaimale 10%-le). Viidatakse Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi hinnangutele ning uuringutele laste sünni põhjuste kohta, mis näitab tuginevust ametlikele allikatele.

Kõneleja demonstreerib autoriteeti siseturvalisuse ja kriisivalmiduse valdkonnas, viidates oma varasemale siseministri kogemusele ja visiidile Ukrainasse. Ta kasutab spetsiifilisi teadmisi varjumiskohtade logistika ja tehniliste nõuete kohta, rõhutades vajadust odavate ja lihtsate lahenduste järele. Ekspertiis tugineb analüüsidele ja kogemustele Soomest, Rootsist ja Ukrainast.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust maksupoliitika ja riigieelarve valdkonnas, esitades konkreetseid numbrilisi andmeid maksumuudatuste mõju kohta erinevatele sissetulekutele ja detsiilidele. Kasutatakse spetsiifilisi finantsnäitajaid (nt 114 miljonit eurot, 400 miljonit eurot intressikulusid) ja viidatakse Rahandusministeeriumi prognoosidele. Eriti rõhutatakse maksude jaotuse õiglust ja riigivõla kasvu.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi tööõigusest ja sotsiaalkindlustuse mehhanismidest, tuues välja konkreetseid tagajärgi (nt 10 tasustatud tundi, sotsiaalgarantiide vähenemine, ületunnitöö tasu kaotamine). Samuti on ta kursis riigieelarve ja maksupoliitika detailidega (780 miljoni euro laen, rikkuse jaotus) ning sisejulgeoleku ja regionaalse tööjõuturu probleemidega (Lõuna-Eesti tööjõupuudus, vanglaametnike professionaalsus).

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja sissetulekute jaotuse teemadel, kasutades konkreetseid palganumbreid (1400 €, 4000 €) ja arvutusi maksukoormuse kohta (nt 5% vs 15% sissetulekust käibemaksuks). Ta toob näiteid maksuküüru kaotamise ebavõrdsest mõjust ja viitab rahvusvahelistele praktikatele (Soome, Rootsi) käibemaksu langetamise teostatavuse osas.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigihangete järelevalve ja õiguskaitseorganite (Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitsei) tegevuse tundmises, viidates Riigikontrolli aruandele. Haridusteemadel viidatakse Arenguseire Keskuse raportile ning käsitletakse süsteemseid lahendusi, nagu koolipõhine rahastus, huvihariduse mõju ja riigigümnaasiumide infrastruktuuri vajadus.

Kõneleja demonstreerib detailset teadmist varjendite ehitamise seadusandluse taustast, viidates Siseministeeriumi, Päästeameti ja teiste ministeeriumide varasemale kahe aasta pikkusele koostööle. Samuti näitab ta kalendrilist analüüsioskust, tuues näiteid riigipühade sattumisest nädalapäevadele aastatel 2025 ja 2027, et lükata ümber valitsuse negatiivse mõju argumendid.

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust regionaalpoliitika vallas, viidates Sotsiaaldemokraatide varasematele konkreetsetele algatustele (huvihariduse toetus, üürimajade programm, Robin Hood). Samuti näitab ta teadlikkust juhtimisvigadest (Türi postkontori sulgemise loogikaviga) ja vajadusest ühiskondliku debati järele keerulistes eetilistes küsimustes.

Kõneleja näitab autoriteeti Riigikogu menetlusprotseduuride (ministri kohalolek, komisjoni ajastamine) ja riigi rahanduse (laenukoorem, püsikulud vs investeeringud) alal. Kasutatakse konkreetseid andmeid ja statistikat, näiteks viidates 135 000 koolitatava inimese arvule elanikkonnakaitses ning Rahandusministeeriumi majandusprognoosidele. Argumenteeritakse detailselt maksuküüru kaotamise loogika ja käibemaksu langetamise kolme positiivse mõju üle.