Kuude kaupa: Lauri Läänemets

Eelarvevaated on tugevalt sotsiaalsed: vastustatakse maksukergendusi rikkamale 10%-le (üle 114 miljoni euro) ja nõutakse selle raha suunamist sotsiaalprobleemide lahendamiseks. Väljendatakse muret madalapalgalise välismaise tööjõu sissetoomise pärast, mis tekitab konkurentsi ja turvalisusriske. Toetatakse riigi sekkumist sotsiaalprobleemide lahendamisse, kui omavalitsused enam toime ei tule.

Pooldab tugevalt progressiivset maksustamist ja ebavõrdsuse vähendamist, nõudes rikkamatelt suuremat panust. Nõuab toiduainete käibemaksu langetamist 9%-le, et toetada madalapalgalisi. Kritiseerib valitsuse plaani suunata 114 miljonit eurot 10%-le rikkamatest inimestest. Vastustab riigi sekkumist äriloogikaga (riigikapitalism), mis konkureerib Lõuna-Eesti ettevõtjatega tööjõu pärast (Rootsi vangide näide).

Majandusvaated on tugevalt sotsiaaldemokraatlikud: pooldab astmelist tulumaksu ja kritiseerib regressiivset maksusüsteemi, mis maksustab vaeseid kõrgelt ja rikkaid madalalt. Rõhutab, et majanduskasvu aluseks on investeerimine inimestesse (haridus, tervis) ja ebavõrdsuse vähendamine. Vastustab käibemaksu põlistamist ja soovib toiduainete käibemaksu langetamist 9%-le, et toetada keskmist peret.

Kõneleja pooldab tugevalt riigi sekkumist majanduse elavdamiseks sisetarbimise kaudu, toetades põhitoiduainete käibemaksu langetamist. Vastustab maksusüsteemi, mis koormab keskmist peret, jättes rikkaimad (10%) puutumata. Toetab regionaalset tööstuspoliitikat riiklike investeeringute ja tööjõumaksusoodustustega ning on vastu turumajanduslikule loogikale elutähtsates teenustes.

Kõneleja on tugevalt tööjõu õiguste ja sotsiaalgarantiide kaitsja, vastandudes paindlikele töölepingutele, mis viivad ebastabiilse sissetuleku ja sotsiaalkaitse vähenemiseni. Ta hoiatab, et valitsuse poliitika viib Eesti madalama lisandväärtuse ja tööjõu ekspluateerimise suunas, mitte jõukuse kasvule. Ta toetab elukestvat õpet ja kultuuritöötajate palgatõusu.

Toetab tugevalt riigikaitse suuri kulutusi, nõudes 1,6 miljardi eurose moonaostu kiirendamist, et tagada võimete kiire loomine. Rõhutab vajadust hoida riigi rahalist ja julgeolekuressurssi, viidates Poola näitel ränderünnaku potentsiaalsele 500 miljoni euro suurusele kulule, mis kurnaks riigieelarvet.