Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas

Stiil on tõsine, murelik ja otsekohene, keskendudes julgeolekuohtudele ja manipulatsioonile. Kasutatakse loogilisi argumente ja retoorilisi küsimusi, et rõhutada omavalitsuste rolli riiklike küsimuste lahendamisel. Kõneleja esitab oma seisukohad faktipõhiselt, viidates konkreetsetele poliitilistele nähtustele (nt vastuseis eestikeelsele õppele).

Retooriline stiil on kriitiline ja tungiv, eriti valitsuse sisserändesoovide suhtes, mida ta peab ohuks. Kasutatakse nii loogilisi argumente (keeleõppe suutlikkuse puudujäägid) kui ka emotsionaalselt laetud termineid ("massiimmigratsioon"). Esitlus on formaalne ja keskendub poliitika puudujääkidele.

Stiil on kriitiline ja võitluslik, sildistades vastaspoole argumente kui "lihtsustatud propagandistlikku nooti." Kasutatakse loogilisi apelle, mis põhinevad palgataseme ja kvoodireeglite detailidel, lõpetades terava retoorilise küsimusega, et vaidlustada vastaspoole motiive.

Retooriline stiil on analüütiline, püsiv ja nõudlik, keskendudes protseduurilistele puudujääkidele ja reformide sotsiaalsele mõjule. Kasutab korduvalt retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla ametlikud põhjendused (nt kvaliteedi parandamine versus kokkuhoid). Tone muutub emotsionaalseks, kui rõhutatakse laste ja perede ebakindlust, nimetades kiirustatud reformi "ülekohtuseks".

Retooriline stiil on otsene, kriitiline ja süüdistav, esitades peaministrile teravaid küsimusi. Kasutatakse tugevaid väiteid valitsuse tegelike kavatsuste kohta ("Te lööte palgad alla ja tahate tegelikult sisse tuua odavat tööjõudu"). Toon on murelik ja nõuab vastust eestlaste väljavoolu peatamise kohta.