Päevakorrapunktide kaupa: Mihkel Lees

Kõneleja näitab teadmisi riigikaitse ja siseturvalisuse eelarveliste prioriteetide osas, eristades selgelt elanikkonnakaitse vajadusi sõjalisest riigikaitsest. Ekspertiis on seotud eelarve fookuse ja strateegilise planeerimisega, küsides konkreetseid detaile valitsuskabineti arutelude ja rahaliste piirangute kohta.

Kõneleja näitab asjatundlikkust kriisivalmiduse, õigusliku raamistiku loomise ja haldussüsteemide selguse osas. Eriti rõhutatakse vajadust ühtse juhtimisahela, kriisiülesannete defineerimise ning elanikkonnakaitse seadustamise järele, viidates senise kolme seaduse killustatusele. Samuti on esile toodud teadmised kohalike omavalitsuste rolli realistlikumaks muutmisest kriisiolukorras.

Peamine teema, mida puudutatakse, on Eesti julgeolek seoses julgeolekumaksu eelnõuga. Fraktsioon näitab autoriteeti istungi päevakorra ja protseduuriliste küsimuste haldamisel, kuid ei kasuta andmeid ega tehnilisi termineid.

Näidatakse üles tugevat asjatundlikkust Euroopa Liidu õiguse ja Eesti õigusruumi ülevõtmise protseduuride osas, viidates konkreetsetele direktiividele ja Vabariigi Valitsuse määrusele. Sotsiaalkomisjoni esindajana on esitatud detailne ülevaade eelnõu menetlemisest, kaasatud ekspertide (Sotsiaalministeerium, MKM) arvamustest ja hääletustulemustest. Eksperdid kinnitasid, et kellakeeramine võib avaldada negatiivset mõju inimeste tervisele.

Kõneleja näitab huvi haldusala efektiivsuse ja regulatsioonide vähendamise vastu (bürokraatia vähendamine) ning keskkonnapoliitika vastu (keskkonna säästmine). Puuduvad aga tehnilised terminid, andmed või detailne selgitus, mis viitaks sügavale erialasele asjatundlikkusele.

Kõneleja näitab teadmisi laste liikumisaktiivsuse normide (vähemalt 60 minutit päevas) ja statistika osas (vähem kui pooled liiguvad piisavalt). Rõhutatakse spetsiifilist teadmist, et ka treeningutel osalemine ei pruugi tagada vajalikku päevast liikumisaktiivsust, ning seost liikumise ja vaimse/füüsilise tervise vahel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust tuuleparkide tervisemõjude teemal, viidates teadusuuringutele ja Terviseameti kodulehele koondatud kokkuvõttele. Ta rõhutab, et teaduslikud uuringud ei toeta otsest seost tuuleparkide ja pikaajaliste tervisemõjude vahel. Ta viitab ka rahvusvaheliste uuringute olemasolule.

Kõneleja näitab asjatundlikkust sotsiaalkindlustuse ja peretoetuste valdkonnas, tuues välja konkreetseid summasid ja võrreldes vana (pensionistaažist sõltuva) süsteemi uue, fikseeritud toetusega. Kasutatakse andmeid sihtgrupi (ligi 90%) ja rahaliste mõjude kohta, rõhutades uue toetuse suurust (€345 lapse kohta) võrreldes varasema miinimumiga (€186).

Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu menetluskorra ja uurimiskomisjonide moodustamise põhjendatuse osas. Ta viitab konkreetselt eelnõu seitsmele uurimisküsimusele ning võrdleb nende lahendamise pädevust olemasolevate Riigikogu komisjonide ja õiguskaitseorganitega.

Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi seadusandlikust menetlusest, viidates tähtaegadele ja komisjoni otsustele. Erialane fookus on EL-i õiguse ülevõtmisel ja akrediteerimistasude regulatsiooni tehnilisel ajakohastamisel, sealhulgas jõustumistähtaja muutmisel (1. jaanuarilt 1. juulile 2025), et anda Eesti Akrediteerimiskeskusele piisavalt aega ettevalmistusteks.

Kõneleja demonstreerib teadmisi toodete vastavushindamise, akrediteerimistasude ja küberjulgeoleku nõuete osas. Esitatakse konkreetseid andmeid akrediteeringu taotluse tasude (€300 ja €100) ja klientide arvu kohta, samuti tuuakse näiteid (külmkappide paroolid) tehniliste probleemide lahendamiseks. Ekspertiis on suunatud standardimis- ja akrediteerimiskeskuse tegevuse selgitamisele.

Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust sotsiaalhoolekande ja pensionipoliitika valdkonnas, tuues esile konkreetseid andmeid pensionitõusude ja hooldereformi omaosaluse vähenemise kohta. Ta kasutab statistikat pensioniindekseerimise (17,6%, 10,6%) ja tulevaste prognooside (814 eurot 2025. aastaks) kohta. Samuti viitab ta isiklikule töökogemusele sotsiaalvaldkonnas ja räägib vajaduspõhisuse rakendamisest.

Kõneleja demonstreerib detailset teadmist sotsiaalvaldkonna finantseerimise ja hooldereformi mõjude osas, selgitades omaosaluse vähenemist ja kohalike omavalitsuste (KOV) rolli. Ta kasutab asjatundlikkuse kinnitamiseks konkreetseid andmeid, viidates seaduses ettenähtud 15%-le sissetulekust erihoolduse puhul ning esitades statistikat Tartu linna kohta kätte jääva raha osas.

Kõnelejad demonstreerivad teadmisi Riigikogu töökorrast ja protseduurilistest sammudest, eriti seoses vaheaegade taotlemise ja hääletuste korraldamisega. Sisulist teadmist Lastekaitseseaduse muudatuste kohta kõnedes ei avaldata, fookus on puhtalt parlamenditöö tehnilisel küljel.

Andmeid pole piisavalt.