Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu (543 OE) esimene lugemine

Head kolleegid, saame minna tänase päevakorra menetlemise juurde. Päevakorrapunkt nr 1: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu 543 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, Riigikogu liikme Evelin Poolametsa.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Esitlen teile otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude uurimiseks" eelnõu. 20. novembril 2024. aastal teatas Nordic Aviation Groupi juhatus, et lõpetatakse lennufirma tegevus ja esitatakse Nordic Aviation Group AS-i ja Regional Jet OÜ pankrotiavaldus. Ettevõtte nõukogu esimehe Kadri Landi sõnul tuli teade pärast seda, kui potentsiaalne investor informeeris neid, et ei kavatse tehingu liigsete riskide tõttu erastamisega jätkata. Tulenevalt juhtimisvigade tõsidusest ning Nordicasse varasematel perioodidel suunatud märkimisväärsetest investeeringutest, on vajalik otsekohe moodustada Riigikogu uurimiskomisjon. Uurimiskomisjoni enda usaldusväärsuse ja laiapõhjalisuse tagamiseks peaks sinna kuuluma igast Riigikogu fraktsioonist vähemalt üks esindaja. Komisjoni ülesanded on järgmised. Selgitada välja, miks riik ei suutnud läbi viia järjepidevat kontrolli Nordica tegevuse üle ja tuvastada juhtimisvigu. Selgitada välja, kas Nordica ja temaga seotud ettevõtete juhtorganite liikmed on tegutsenud vastavuses äriseadustikus toodud nõuetega, sealhulgas nõudega täita oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Selgitada välja, kas vastutava ministeeriumi ja selle ametnike tegevus on peale Nordicaga seotud probleemide ilmnemist 2023. aastal lähtunud Eesti Vabariigi huvidest. Selgitada välja, kas juriidiliselt on võimalik ettevõtte juhtkonda panna vastutama tekkinud juhtimisvigade eest. Selgitada välja, kui palju on Nordica juhtimisvead riigile täiendavalt maksma läinud ning kelle süül on need kulud tekkinud. Selgitada välja, millised kulutused jäävad pankrotivara erastamisel riigi kanda. Töötada koostöös ekspertidega välja plaan Nordica ja seotud ettevõtete tegevuse lõpetamiseks viisil, mis on Eesti Vabariigi seisukohast kõige kasulikum. Komisjon esitab oma uurimistöö lõpparuande Riigikogule. Ja kuna eelnõu on juba varasemalt sisse antud, siis nähtavasti peab tähtaega pikendama. Kui nüüd pisut peatuda Nordica tegevusel, siis Nordica endise juhi Erki Urva hinnangul said Nordicale saatuslikuks juhtimisvead ning ettevõte ei arvestanud riske, mis kaasnesid liiga kiire laienemisega. Aga ettevõttele esialgu seatud eesmärgid Nordica täitis ära. Erki Urva juhtis Nordicat 2019. aastast kuni 2022. aasta alguseni. Ta sõnas, et tema lahkumise ajal jõudis ettevõte ka esimest korda kasumisse. Koroonast tuli ettevõte Urva sõnul edukalt läbi. Kui see mööda sai, hakkas jälle areng peale ja praegu ettevõtte lõpu üheks peamiseks faktoriks sai Urva sõnul koostöö SAS-iga. Kui see koostöö oleks jätkunud, oleks ettevõte võinud ka edasi tegutseda. Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul ei ole Nordica pankrot olnud vältimatu, vaid meie rahvuslik lennufirma hakkas alla käima siis, kui Reformierakond 2021. aasta alguses võimu üle võttis ja praegune peaminister Kristen Michal oli majandusministriks saanud. "Kahtlustame, et see on olnud teadlik tegevus ja eesmärk on olnud riiklik lennufirma auti mängida, et keegi saaks selle soodsalt erastada, ja seejuures jääksid kulud maksumaksjale," lausus Martin Helme. Ja selle loodava komisjoni ülesandeks olekski välja selgitada, miks riik ei suutnud läbi viia järjepidevat kontrolli Nordica tegevuse üle, et tuvastada juhtimisvigu, selgitada välja, kas Nordica ja sellega seotud ettevõtete juhtorganite liikmed on tegutsenud vastavuses äriseadustikus toodud nõuetega. Kui 2023. aastal oleks lähtutud Eesti Vabariigi huvidest, siis oleks probleemid ka varasemalt ilmnenud. Samuti on komisjoni eesmärk töötada koostöös ekspertidega välja plaan Nordica ja seotud ettevõtete tegevuse lõpetamiseks viisil, mis on Eesti Vabariigi seisukohast kõige kasulikum. Aitäh kuulamast! Ja ma olen valmis vastama küsimustele.

Suur tänu teile! Teile ongi küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen teie ettepanekuga täiesti nõus, aga mul on küsimus. Kuidas te arvate, mis põhjusel jätkas valitsus pikka aega kahjumliku lennufirma toetamist? Kui tõenäoline on, et siin on kellegi isiklikud huvid mängus?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, me ei tea, ei oska või ei saagi praegu neid hinnanguid anda. Aga seetõttu, et seal on kellegi huvid mängus, ongi ettepanek luua see uurimiskomisjon, kes tuvastaks, kelle huvides on see allakäik toimunud ja miks meie lennufirma nii kurvalt pidi lõpetama.

Mihkel Lees, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete püstitanud selles dokumendis seitse uurimisküsimust või ülesannet. Ma tahaksin küsida, milliste puhul neist seitsmest ei saa otsida vastuseid olemasolevad Riigikogu komisjonid, kus ju ometigi juba nende teemadega tegeletakse, või siis õiguskaitseorganid, kes ka juba tegelevad. Konkreetselt millistele neist küsimustest me tänases menetlusvormis vastust ei saa?

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest, Nordica tegevus on leidnud uurimist nii korruptsioonivastases erikomisjonis kui ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis. Mõnes mõttes on see teemat killustanud. [Aga vaja] oleks sellist keskset komisjoni, mis viibki kokku kõik need tegevused ja omab pilti tervikust. Ja tegelikult ei peakski siin vaatama üldse poliitiliselt, kes otseselt nagu süüdi on, vaid tuleks mõelda ka selle peale, mis tulevikus saab ja kas me saame sellest juhtumist midagi õppida. Me oleme näinud ju varemgi neid uurimiskomisjone, neid on ikka siin Riigikogus tehtud: on tehtud VEB Fondi kohta, on tehtud Tallinna Sadama kohta. Algselt [võib tunduda], et see teatud poliitikute või teatud erakondade tegevus on juhuslik, aga kui on näha, et siin hakkab nagu teatud muster välja kujunema, siis on väga oluline ka see seal komisjoni töös välja selgitada, et me kas või oma maksumaksjatele suudaksime seletada, kuidas ühel erakonnal kogu aeg midagi juhtub. Nordica sai täiesti kenasti hakkama, ka selle juht Erki Urva rääkis, et ettevõte jõudis kasumisse, aga mingil hetkel, kui majandusministriks sai Kristen Michal, hakkasid asjad ebaloogiliselt allamäge minema. Ma usun, et te olete lugenud seda eriraportit. Ka selles tuuakse välja täiesti uskumatud olukorrad, kus on meeletult palju hoolimatust, ei ole piisavalt järelevalvet. Uurimiskomisjoni ülesanne on nende kõikide asjadega tegeleda, et meil oleks hiljem, millest õppida.

Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan, te olete teemasse põhjalikult süvenenud. Kas te oskate vastata ka minu küsimusele? Minu andmetel 2019. aastal Nordica lõpetas Tallinnast lendamise ehk Eestist lende enam ei toimunud, samas oli ta rahvuslikuks lennufirmaks loodud. Erki Urva ütleski, et Tallinna liinid tootsid kõik kahjumit. Ja 2020. aastal EKREIKE valitsus – EKRE, Isamaa, Keskerakond – pani sinna ettevõttesse 30 miljonit eurot, et toetada ettevõtet, mis Eestist lende ei teostanud. Selle valitsuse rahandusminister oli Martin Helme EKRE-st. Kas teie oskate selgitada, miks tol hetkel EKREIKE valitsus pani Nordicasse 30 miljonit – rahandusminister oli Martin Helme –, teades, et Eestist enam ei lennata, ei plaanita lennata ja 30 miljonit maksumaksja raha kulutatakse ära? Miks?

Aitäh! Väga hea küsimus ja aitäh, et te selle teema tõstatasite! Aga teie küsimusest on ka näha, kui lühike on inimese mälu. 2019 – tuletagem meelde, mis juhtus 2019. See, et EKRE sai võimule, on loodetavasti meeles, aga 2019 algas meil koroonapandeemia, kõik ettevõtted pandi kinni, ka lennud lõpetati. Ja ega siis lennuettevõttes ei ole ainult lennukid: seal on töötajad, seal on inimesed, kes peavad oma peret üleval pidama. Ja seesama toetus ettevõtetele pidi aitama neil ettevõtetel üle elada see raske periood. Aga miks Eestist lõpetati lennud? Jah, muidugi oleks pidanud sel hetkel ettevõtte kinni panema. Martin Helme isegi toetas seda mõtet, aga koalitsioonikaaslased leidsid, et meil võiks ikkagi olla oma lennuettevõte. Tuletame meelde, miks Nordica sai üldse loodud: Nordica pidi täitma Estonian Airi ülesandeid. Ja olukord oli siis ka ju teine, meil omal puudusid need lennuliinid ja Nordica pidi [need ülesanded] üle võtma ja selle tühimiku täitma. Lennud Eestist lõpetati ära sellepärast, et need toimusid kahjumiga, aga need liinid, mis kasumiga töötasid, jäeti alles. Ja ma tuletan meelde, et oli ikkagi pandeemiaolukord. Nähtavasti tagantjärgi me oleksime neid otsuseid targemini, paremini teinud, aga see situatsioon oli tollel ajal hoopis teistsugune.

Aleksandr Tšaplõgin, teine küsimus, palun!

Lugupeetud ettekandja! Me oleme juba üle elanud Estonian Airi pankroti, kuid otsustasime luua uue riikliku lennufirma. Nüüd on ka see pankrotis. Mis te arvate, kas Eestis on üldse vaja riiklikku lennufirmat?

Jah, kuna me sellised väiksed oleme ja kui me saame nii-öelda naaberriigi maksumaksja raha eest odavalt lennata, siis on tõesti mõttetu jätkata oma ettevõttega, riigiettevõttega. Olukord on jah praegu siinmaal, et meil ei ole mõtet pidada oma lennuettevõtet.

Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Muidugi on sellist uurimiskomisjoni vaja. Aga kui te selle eelnõuga välja tulite, siis te ilmselt enne tegite ka mingisuguse uuringu. Mis te arvate, miks siis Eesti lennundus ei saa [tuult tiibadesse]? Milles viga on? Kas see on juhtimisviga või vähese finantseerimise viga? Mis teie selline eelnev arvamus on?

Aitäh, hea küsija! Jah, eks väiksel riigil ongi keeruline kõiki ülesandeid täita. Samas, vaatame nüüd, milline oli turusituatsioon tollel ajal, kui loodi Estonian Air: Eestist ei olnud lennuliine. Ja pärast seda, kui Estonian Air pidi lõpetama tegevuse, loodi Nordica, ka siis oli olukord teine. Peaks olema jah väikeriigina paindlikum. Kui olukord on selline, et me ei saa neid lennuliine endale lubada, siis nähtavasti peaksime panema selle tegevuse pausile. Aga mis selle komisjoni eesmärk on? Uurimiskomisjoni eesmärk on selgitada välja need ilmsed juhtimisvead. Kui me loeme neid eriraporteid, Riigikontrolli eriraporteid, siis on näha, millise hooletusega lasti sellel olukorral tekkida. Puudusid riskianalüüsid, nõukogu reageeris nii, et kõigepealt kinnitas lepingud ära ja alles siis tutvus nende riskianalüüsidega. See ei olnud heaperemehelik käitumine. See on huvitav tähelepanek, ma saan aru, et te just mõtlete, kas riik peaks üldse selliseid ettevõtteid juhtima. Mul tekib ka küsimus, minu meelest ei peaks riigiettevõtted olema sellise ülesandega.

Mart Võrklaev, teine küsimus, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te alustasite sellest, et mälu on lühike, või kuidas te ütlesitegi. Jah, näete, ma kontrollisin: esimene COVID‑i juhtum Eestis oli 27. veebruaril 2020. Teie rääkisite, et 2019. aastal tuli COVID‑i pärast lennufirmat hakata toetama. Ei! 2019. aasta sügisel Nordica tegi viimase lennu ja seda lennufirmat järelikult polnud enam riigile vaja, sest tema ainus eesmärk oli Eestist lennud tagada. Aga 2020. aasta sügisel EKREIKE valitsus pani ettevõttesse 30 miljonit. Te just ütlesite, et Martin Helme 2019. aastal arvas, et ettevõtte võiks kinni panna. Ta oli valitsuse rahandusminister, ta pani ettevõttesse, mis Eestist ei lennanud, ettevõttesse, mille tema arvates võis kinni panna, 30 miljonit eurot maksumaksja raha. Miks ta seda tegi? Mis on need põhjused?

Jah, aga Martin Helme ei olnud valitsuses üksinda, võib-olla peaksite vaatama hoopis üle teise õla. Aga miks? Ka see oli ellujäämise [küsimus]. Ka see oli ellujäämine! Ega ju ei mõeldud, et see olukord jääb nii kestma. Arvati, et see on ajutine lahendus. Ja tõesti, kui ei oleks tulnud koroonat, oleks nähtavasti tulnud teine otsus.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Jaa, aitäh! No pigem õige küsimus oleks see, et miks Michal andis 1,5 miljonit eurot laenu ettevõttele, mis oli kindlalt juba pankroti äärel ja millele [andis] konsultatsiooni firma, mis on petturliku pankroti eest Itaalias kriminaaluurimise all. Kristen Michal oli sellest kõigest teadlik. Aga vaatamata sellele survestas ta KredExit, et ikkagi see laen makstaks välja. Siin on küsimus, et mille jaoks, kelle jaoks oli vaja kunstlikult Nordicat veel üleval hoida. Noh, minu teooria on see, et oli vaja ära oodata, kuni endine kliimaminister liigub Kliimaministeeriumist Stenbocki majja. Siin oli küsimus, et mida see komisjon annab juurde. Ma ütlen, mida see komisjon annab juurde. Näiteks korruptsioonivastases erikomisjonis me oleme seda teemat väga palju kordi käsitlenud, aga sinna keelduvad ilmumast inimesed, kes on otseselt seotud selle teemaga: juhatuse liikmed, nõukogu liikmed. Mis te arvate, kas tänu selle uurimiskomisjoni moodustamisele, kuna seal on eraldi säte, et põhimõtteliselt on võimalik …

Aitäh!

… ka sundtoomine, on meil võimalik ka juhatuse ja nõukogu liikmed vastutama panna?

Aitäh! Väga hea küsimus ja ka väga head tähelepanekud. Meil oli ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis sama teema, et miks anti veel 1,5 miljonit eurot Nordicale toetuseks, kuigi need KredExi laenud olid üles ehitatud nii, et iga raha väljaandmine ju vaadatakse eraldi üle. Ja tuletame meelde, et Keit Kasemets justkui saatis veel kirja või ta nagu natuke survestas KredExit sellega, et KredEx ümber ei mõtleks ja et ta suudaks kiiresti otsustada panna see 1,5 miljonit veel sinna ettevõttesse, mille kõik majandusnäitajad olid juba sellised, et KredEx ei olekski tohtinud sinna laenu juurde anda. Aga jah, nii see paraku siiski läks, et see 1,5 miljonit läks sinna, kuhu need ülejäänud miljonid. Ja väga hea tähelepanek ka selle koha pealt, et asjasse puutuvad inimesed ei tule komisjoni aru andma. Sõnadest jääb puudu, kui hakata mõtlema, kuidas iseloomustada sellist teguviisi, et Riigikogu komisjoni ette ei tulda. Kuhu, millisesse riiki me oleme jõudnud, kui ministrid enam ei suvatse Riigikogule aru anda? Ma tegelikult olen optimistlik. Ma loodan, et kui see komisjon tööle saab hakata – siin ei ole seda korruptsiooni [sõna] ka sees –, siis ikkagi ministrid ja asjasse puutuvad inimesed ja ametnikud tulevad ja annavad aru.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea ettekandja! Üldiselt on selge, et kui eraettevõtja teeb mingeid vigu, siis ta vastutab oma varaga. Ja see kõik on sätestatud korras, kuidas see käib. Riigis millegipärast tihtipeale keegi ei vastuta. Mul on ka väga kummaline kuulata seda, kuidas siin endine rahandusminister ütleb, et aga teie tegite, teie andsite laenu ja veel keegi andis laenu ja peaminister andis laenu. Kuidas teile tundub, kes peaks vastutama, kui riigi osalusega ettevõttes midagi valesti läheb? Kas vastutajaks on ainult rahvas ehk siis maksumaksja või siiski ka need, kes neid otsuseid vastu võtavad?

Aitäh! Väga hea küsimus. Aitäh selle eest! Meil on väga palju selliseid olukordi, kus maksumaksja raha lastakse lihtsalt haihtuda või tehakse selliseid otsuseid, mis on juba otsuse tegemise ajal küsitava väärtusega. Ja samas mitte keegi ei vastuta. Oleks väga mõistlik, kui sellistes olukordades võetaks poliitiline vastutus, astutaks tagasi. See oleks lugupidav riigi suhtes, lugupidav ka valija suhtes. Millise signaali me praegu anname või oleme andnud? Et vastutust ei ole, käitu, kuidas tahad, anna pankrotipesasse veel 1,5 miljonit, keegi ei mõista seda hukka. See on selline rehepaplik suhtumine, et mida rohkem sa suudad petta, seda kõvem, või kuidas öelda, seda lugupeetavam sa oled. Sellist suhtumist tegelikult võiks muuta, see on poliitilise kultuuri küsimus. See loob ka olukorra, kus otsusele järgneb vastutus. Siis neid otsuseid ei tehta nii ülejala. Võtame kas või mõned näited erikontrollist. Nõukogu ei huvitanud, milliseid otsuseid juhatus tegi, juhatus ei vaevunud nõukogule aru andma väga paljude kahjulike otsuste, kahjulike tehingute kohta. Mina ausalt öelda tahaks teiega nõustuda ja soovida, et me jõuaksime ka poliitilises kultuuris tagasi nendesse aegadesse, kus võeti vastutus, poliitiline vastutus, ja astuti tagasi. Mitte nii, et "Oih, juhtus!", või ei tunnistatagi vigu. Kõige hullem on see, kui ei tunnistata vigu, sest siis ei ole ka võimalik nendest õppida või järgmine kord midagi paremini teha. Ja muidugi tekib küsimus, et võib-olla ei tahetudki paremini teha, võib-olla tahetigi see rahvuslik ettevõte pankrotti lasta, mis oleks veel kurvem.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea Evelin! Ma lihtsalt tuletan kõigile siin saalis viibijatele meelde, et tegelikult selle punkti juures me arutame seda, et me tahaks moodustada uurimiskomisjoni Nordica tegevuse lõpetamisega seonduvate asjaolude [uurimiseks]. Loomulikult, seda pikka ajalugu võib ju uurida nii ja naa, aga [seda komisjoni on vaja] just selleks, et uurida seda viimast võimalikku korruptsiooni. Tuletame meelde, et Nordica oli ju tegelikult jaotatud kaheks: ühes osas oli reisijate teenindamise pool ja teisel pool olid lennukid ja muu vara. Aga me teame, et viimasel ajal jättis üks osa, mis tegeles selle nii-öelda reisimise poolega, ka lennuki hoolduse eest maksmata. Kahjustatud on tegelikult ka varalist osa. Seda kõike tulekski uurida, sellepärast on see punkt siia sisse toodud. Ehk kinnita siis veel kord üle või räägi veel kord see asjaolu lahti, miks me täna siin oleme ja seda punkti tahame arutada.

Jah, meil on ju lisaks Nordicale ka see teine pool, kuhu kuuluvad lennukid. Nende lennukitega on see kurb lugu, et minister Svet käis küll välja, et lennukite müügist saame 30 miljonit eurot ja sellega kaetakse siis võlad, aga samas, lennukid on vananenud, lennukite vanus on seal keskmiselt üle 14 aasta. Sellistel vanadel lennukitel on suhteliselt keeruline järelturg. Ja mis puutub lennukite hooldusesse, siis ka siin on probleemid. Ettevõte ei tegelenud või pani tugevalt mööda hooldusreservi planeerimisega. See hooldus ei olnud isegi korrapärane ja see ei katnud neid vajalikke hoolduskulusid, mistõttu see mõjutas ka lennukite hinda. Jälle, võta nüüd kinni: oli see tahtlik tegevus, oli see lohakus, oli see hoolimatus? Sellega peakski uurimiskomisjon tegelema, et välja selgitada, miks sellised asjad juhtusid või miks lasti sellistel asjadel juhtuda.

Jüri Jaanson, palun!

Austatud ettekandja! Hea istungi juhataja! Ma kuulan teie juttu ja mõtlen seda, et Nordica tegevuse lõpetamine on kahtlemata kahetsusväärne, aga samas ma ei saa aru, millisele tulemusele peaks see komisjon oma töös jõudma ja mida nende tulemustega tegelikult teha saaks. Me räägime sellistest asjadest, te ise ka siin selgitate, et on päris palju tehtud otsuseid, erinevaid otsuseid erinevate valitsuste poolt, kaasa arvatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt, millega on Nordicat toetatud, tema püsimist on hoitud. Me teame ka seda, et otsuste õigsus muutub ajas. See, mis me praegu näeme, võib osutuda veaks, minevikus tehtud veaks, aga siis nähti, et tehti õigesti. Mis tulemuseni võiks see komisjon siis jõuda, kui te juba ette olete määranud ära, et midagi oli halvasti, ja kuidas seda tulemust saaks ära kasutada?

Aitäh! Komisjonil on mitmeid eesmärke, ma tõin need põhieesmärgid välja. Üks eesmärk on selgitada välja, kas juriidiliselt on võimalik ettevõtte juhtkonda panna vastutama tekkinud juhtimisvigade eest. [Eesmärk] on ka selgitada välja, kui palju on Nordica juhtimisvead riigile täiendavalt maksma läinud ja kelle süül on need kulud tekkinud. Sest olgem ausad, kui me seda eriraportit loeme, siis seal on väga palju küsitavust, väga palju sellist, mille puhul üks ettevõtja, ütleme, inimene, kes on ise kunagi ettevõtteid juhtinud, kehitaks õlgu ja küsiks, et kuidas see võimalik on, kuidas on võimalik selline hoolsuskohustuse mittetäitmine. Ja võtame tulevikku kaasa kas või need teadmised, et seal ei toiminud ka koostöö nõukogu ja juhatuse vahel. Meil on ju veel riigil ettevõtteid, kus on nõukogu, kus on juhatus. Võimalik, et see uurimiskomisjon leiab [Nordica juhtumist] piisavalt teadmisi, et tulevikus teistes ettevõtetes selliseid olukordi ära hoida.

Jüri Jaanson, teine küsimus, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuulasin ja mul tekkis lihtsalt selline lihtne küsimus. Mille poolest erineks Riigikogu komisjoni töö õiguskaitseorganite tööst, sest ka nemad peavad välja selgitama selle, juhul kui on mingisugune kahtlus, kas seal on esinenud mingisuguseid väärkasutusi?

Jah, õiguskaitseorganitel on see ülesanne siis, kui on juba tuvastatud, ütleme, nähtavalt see rikkumine. Aga võtame kas või selle erikontrolli: seda justkui ei saanud kohtus tõendusmaterjalina kasutada. Te küsisite, mis oleks selle uurimiskomisjoni ja õiguskaitseorgani vahe. Andke andeks, ma ei ole nii pädev uurimisorganite töö ja tegevuse [teemal]. Ma nõustun teiega, et kui uurimisorgan tegeleb sellega, siis nähtavasti ei oleks eraldi uurimiskomisjoni Riigikogus vaja luua.

Mart Maastik, teine küsimus, palun!

Tänan, härra eesistuja! Hea ettekandja! Kui kodanik varastab poest saia, siis algatatakse väärteomenetlus. Aga kui ta varastab juba midagi suuremat, mingi kallima asja, siis algatatakse kriminaalasi. Kui me riigis poliitikute tehtud otsuste tagajärjel kaotame miljoneid või kümneid või sadu miljoneid, siis meil isegi ei taheta teha sellist uurimiskomisjoni, et [kindlaks teha], kes võiks vastutada või kes peaks vastutama. Neid näiteid on palju, eks, võtame Eesti Energia tehtud otsused, Utah' maardlad, mille pärast me siiamaani iga aasta maksame ilmselt sadu tuhandeid, veel maamaks ja muud. Keegi ei vastuta selle eest! Ja kui nüüd rääkida Nordicast, siis ma saan aru, et näiteks Läti riik maksab ju Air Balticule ka peale kogu aeg, teades, et seda on vaja, et riigil oleks ühendused. Praegu, ma saan aru, teie soov on selgust saada selles, kas on tehtud ka kriminaalseid otsuseid, näiteks kas sel ajal, kui firma oli juba pankrotis, ta ei täitnud oma ülesannet, tehti mingeid selliseid otsuseid, mida oleks saanud ära hoida.

Aitäh! Ma tänan ka nende näidete eest. Paljud maksumaksjad, kes meie ülekannet hetkel jälgivad, võivad tõesti tunda sellist ebaõiglust, et kui maksumaksja peab iga oma väärteo eest vastutama, siis samal ajal seadusandjad ja ametnikud kaotavad miljoneid, [aga vastutama ei pea]. Toome siia kõrvale kas või testihanke raha või külmlao põrandakütte. Need kuidagi haihtuvad, otsad kaovad vette, keegi vastutust ei võta, keegi ei taha sellest hiljem ka rääkida. Neid näiteid on veel ja veel. Aga uurimiskomisjoni töö on jah laiapõhjaline. Selgitatakse välja ka see, millised kulutused jäävad riigi kanda, ja samas, kas on juriidiliselt tõepoolest võimalik ettevõtte juhtkonda panna vastutama tekkinud juhtimisvigade eest. Võimalik, et selle komisjoni töö käigus tekivad veel uued teadmised, uued asjaolud, ja [juhtkonda] saaks ka kriminaalvastutusele võtta.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mõni nädal tagasi oli see teemaks siin saalis infotunnis, kus ma küsisin peaministrilt konkreetselt, kas ta ei ole vastu sellele, et selline komisjon moodustatakse. Siis ta ütles, et praegu juba käib mingisuguse komisjoni moodustamine, mingi komisjon on juba moodustatud ja nii edasi ja nii edasi ning tal ei ole mitte midagi selle vastu, et tuleb veel üks uurimiskomisjon, kui Riigikogu peab õigeks seda teha. Ja minu küsimus ongi see, et kui ta ei olnud sellele vastu, mis on teie aimdus, kuidas siis täna koalitsioon hääletab. Kas nad hääletavad poolt, mis oleks nagu loogiline, kui mõelda peaministri sõnade peale, seda enam, et nüüd on koalitsioon veel väiksemaks [jäänud] ja põhimõtteliselt ongi Reformierakond pluss? Või siis hääletatakse ikkagi vastu?

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh, hea küsija! Kui nüüd mõelda selle istungjärgu aja peale, mida on olnud juba kaks aastat, siis mina ei mäleta ühtegi eelnõu ega ühtegi ettepanekut, mis on tulnud opositsioonilt ja mis on leidnud koalitsiooni heakskiitu. Isegi kui on neile meelepärane eelnõu või ettepanek või muudatusettepanek, siis see hääletatakse maha ja see vormistatakse nii-öelda koalitsiooni ettepanekuna. Noh, oleks muidugi väga kena näha, kuidas Kristen Michal loob Nordica uurimiskomisjoni, aga see vist jääbki lootuseks. Vaadates ajalugu, kuidas üldse kõikide asjade puhul, mis on Reformierakonna osalusel uppi lastud, kuidagi kaovad otsad vette – mõtleme kas või Tallinna Sadama juhtumile või R-Hoolduse teemale või Autorollole –, siis millegipärast mul usku ei ole, et siin midagi muutub või paremaks läheb.

Vladimir Arhipov, palun, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ilmselt Nordica häda on see, et ei olnud piisavalt head juhtimist. Meie riigis on teisi projekte ka, selliseid päris suuri taristuehitusi ja nii edasi. Kas teil ei ole kartust, et ka selline suur projekt nagu Rail Baltic näiteks kokku variseb?

Aitäh, hea küsija! Jah. Tähendab, ei ole ühtegi sellist märki, miks peaks Rail Baltic üldse õnnestuma. Seal on kogu sellesse projekti ebaõnnestumine juba sisse kirjutatud, alates sellest, kes seda vajab, ja selle asukohast. Nähtavasti kaotame jälle mitte enam miljoneid, vaid võib öelda, et me kaotame jälle miljardeid eurosid maksumaksja raha. Ja see on jälle üks näide mustrist, Reformierakonna tegevuse mustrist, kuidas raha lihtsalt kaotatakse ära ja pärast ei ole keegi süüdi ka veel.

Suur tänu teile! Rohkem teile küsimusi ei ole. Ja arutelu põhiküsimusi ja langetatud otsuseid juhtivkomisjonis tutvustab põhiseaduskomisjoni liige, hea kolleeg Kalle Laanet.

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas antud otsuse eelnõu 27. jaanuaril 2025. aastal kolmanda päevakorrapunktina. Proua Evelin Poolamets tutvustas meile komisjonis seda otsuse eelnõu põhjalikult. Läheme edasi küsimustega. Kõigepealt Hendrik Johannes Terras märkis, et see teema on kahe komisjoni istungite päevakordades, ja küsis, mis lisavõimekus oleks uurimiskomisjonil, mida kahel teisel komisjonil ei ole. Evelin Poolamets vastas, et hetkel on see teema jaotunud tõepoolest kahe komisjoni vahel, kuid uurimiskomisjoni moodustamise korral saaks see teema koonduda uurimiskomisjoni. Sellisel juhul ei oleks konkureerivaid teemaarutelusid ja kuna praegu peavad ministeeriumi esindajad olema peaaegu ühel ajal mõlemas komisjonis, on neil suur koormus. Uurimiskomisjone on moodustatud ka varem, kui esile on kerkinud riiklikult oluline teema. Ja Nordica teema on oluline. Mina tõin välja, et eelmisel aastal, õigemini 2024. aasta veebruaris algatas prokuratuur Nordica pankroti asjaolude ja kogu Nordicaga seonduva uurimiseks kriminaalmenetluse. Õiguskaitseorganitel on tööriistakast kordades suurem, kui on Riigikogu uurimiskomisjonil. Kui moodustada paralleelselt õiguskaitseorganite kõrvale uurimiskomisjon, siis saaksid uurimiskomisjoni istungile kutsutud inimesed tihti vastata, et nad ei saa käimasoleva kriminaalmenetluse tõttu teemat kommenteerida. [Kalle Laanet avaldas arvamust], et ei oleks otstarbekas suuski risti ajada, ja oli seisukohal, et õiguskaitseorganid teevad oma töö ära ja kui nende töö lõppedes tekivad küsimused, on võimalik tulla vajadusel selle teema juurde tagasi. Helir-Valdor Seeder sõnas, et tema toetab uurimiskomisjoni moodustamist. Praegu tegeleb Nordica teemaga mitu komisjoni. Lisaks kahele erikomisjonile on see teema arutlusel ka majanduskomisjonis. Teema on killustatud paralleelselt mitme erineva komisjoni vahel, mis on ebaefektiivne. Õigem oleks kontsentreerida see teema ühte komisjoni, mis hoiaks fookust eesmärkidel ja tähtaegadel. See oleks tunduvalt selgem, arusaadavam ja efektiivsem ka parlamendi töö korraldamise seisukohalt. Ta nõustus Laanetiga, kes ütles, et uurimisorganitel on suurem tööriistakast. Ta lisas, et neil on ka rohkem ja teistsuguseid võimalusi. Küll aga ei saa poliitikud distantseeruda selle teema käsitlemisest. Seadusandjana peavad nad vaatama, mis on jäetud tegemata, mida tehti valesti ning mida saaks seadusandluses parandada. Uurimiskomisjoni eesmärk ei ole sekkuda kriminaaluurimisse. Eesmärk on leida, millised on augud seadustes ning tööjaotuses. Erikontrollis on selgelt välja toodud nii juhatuse kui ka nõukogu rollid ja tegematajätmised. Tema arvates on vaja teha palju järeldusi, mida just nimelt poliitilisel tasemel saaks ja peaks tegema uurimiskomisjon. Ta kutsus kolleege üles toetama uurimiskomisjoni moodustamist. Lauri Laats lausus, et tema toetab samuti uurimiskomisjoni loomist. Tema hinnangul võib siin tõmmata paralleele Rail Balticu teemaga. Vahe on ainult selles, et Nordica puhul konstateeritakse fakti. Siin on kaks erinevat lähenemist: üks on kriminaaluurimine ja teine on poliitiline vastutus. Ta arvas, et praegune olukord, kus asjaosalised osalevad erinevate komisjonide istungitel, ei ole jätkusuutlik. See teema tuleks koondada ühte komisjoni. Tema arvates on EKRE esitatud uurimiskomisjoni moodustamise ettepanek väga hea ja selle moodustamise suunas võiks edasi liikuda. Tema hinnangul näitavad täiskogus peaministri poolikud vastused või lausa vassimine Nordica rahastamise viimase etapi teemal seda, et midagi on väga viltu. Evelin Poolamets ütles kokkuvõtteks, et kui uurimisasutused tegelevad küsimusega, kes on süüdi, siis Riigikogu saaks tegeleda küsimusega, kuidas hoida tulevikus selliseid olukordi ära. Võimalik, et seaduses on lünki, mis selliseid olukordi võimaldavad. Uurimiskomisjon saaks tegeleda ka nende lünkade väljaselgitamisega. Hendrik Johannes Terras tänas eelnõu esitajate esindajat selgituste eest ja tegi ettepaneku teha menetlusotsused. Mida siis otsustati? Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 12. veebruaril, see oli konsensuslik otsus. Täna kahjuks on juba – mis ta siis on? – 10. märts. Teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 6 [komisjoni] liiget, vastu 4 ja erapooletuid 0. Ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Kalle Laanet, see oli konsensuslik otsus. Aitäh!

Suur tänu! Teie ettekanne oli igati põhjalik ja selge, teile küsimusi ei ole. Ja nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel hea kolleeg Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! No vot siin me nüüd oleme siis. Raha on tuuri läinud, lennukite hind on langenud, sest hooldus on tegemata jäänud. Samad inimesed, kes lasid põhja Estonian Airi, lasid põhja ka Nordica. Nordica raha keerutati mingisugustele tütarettevõtetele, kes just nagu pidid tagama kliendibaasi laienemise ja igasuguste lepinguliste võimaluste laienemise, aga tegelikult pistsid lihtsalt raha taskusse. Kui ma olin korruptsioonivastase erikomisjoni esimees, siis me korduvalt arutasime seda. Oli meil Riigikontroll oma meeskondadega korduvalt seal selgitamas oma arvutusi, oma järeldusi, olid ka ministeeriumi esindajad, kaasa arvatud tollane kliimaminister Kristen Michal koos oma kantsleriga. See kõik pidi jätkuma ja pidi toodama meile laua peale ka üksikasjadeni, pulkadeks lahtivõetult see, kuidas kavatsetakse edasi minna kogu selle pankrotipesaga, kuidas erastada, mida erastada, kellele erastada. Ja siis ühtäkki tehti muidugi manööver – tüüpiline manööver, tüüpiline reformiikke valitsuste manööver. Ärge siin EKREIKE-tage midagi. EKRE ei ole mingit iket teinud. Küll on aga Reformierakond ikestanud Eesti, ikestanud Eesti rahva aastakümnete vältel ja viinud meid sellesse olukorda, kus me praegu oleme. Ah soo! Meil pidi olema lõpuks ometigi otsustusvõimeline valitsus, teovõimeline valitsus. No nakatav naer saalis! Haa-haa-haa! No tõesti-tõesti. Mis te siis siiani tegite? Mis siiani oli? Missugused Reformierakonna valitsused siiani olid? Teovõimetud, vastutusvõimetud vargavalitsused, rahapesuvalitsused! Selles on ju probleem, miks on vaja seda uurida, aga mitte selles ei ole probleem, et meie toetasime omal ajal koalitsioonis tuliste vaidluste tagajärjel 30 miljoniga – 30 miljoniga! Ja põhjendus, mis tuli ka kõikidest ministeeriumidest tagasisidena, oli ju see, et Eestist peab saama otse lennata Brüsselisse. Sisuliselt Jüri Ratas tollase peaministrina pani rusika laua peale, ütles: "Mina nõuan, et me jätkame lendamist, et Eestist saaks lennata Brüsselisse." No mis siis teha? Kui peaminister nõuab, siis tuleb nii teha. Aga kes natukenegi nina on sinna sisse pistnud, [see teab]. Kolleeg Keskerakonnast, Anastassia on nüüd ka oma nina sinna sügavalt sisse pistnud ja hoiab nina kogu aeg kinni, sest see haiseb nii ilgelt. See haiseb varastamise järele. See haiseb hooletuse järele. See haiseb kuritegeliku kantimise järele. Ja sellepärast te ei tahagi, et seda uuritakse. Muidugi ei taha, et seda uuritakse, sest siis hakkab ju veel rohkem haisema. Aga lihtsam on öelda, et jah, me tegime küll selle hunniku keset põrandat ja see haiseb vastikult, aga EKRE on süüdi. See on ju teie tavapärane retoorika. Ükskõik, missuguse käki te kokku keerate – keegi teine on süüdi. Põhiliselt muidugi EKRE, aga no nüüd on uus patuoinas veel siin akna all meil sotside näol. Ja sotsid ei lasknud valitseda, sotsid kuradid tekitasid sellise olukorra, et Eesti rahvas ei ole valitsusega rahul. Õudsed inimesed! Ega ma ei ole sotsidele väga kaasatundev inimene, aga no kuulge, ju te ikka koos küpsetasite kõike seda käkki seal. Ja nüüd me olemegi siis sellises olukorras, et raha on läinud. Ja küsimus on ju väga lihtne. Küsimus ei ole ainult selles, et maksumaksja raha on läinud, ja ärge te tulge rääkima üldse sellest, et see on riigi raha. Ei ole olemas sellist asja nagu riigi raha. Riigi raha on maksumaksja raha, meie kõikide raha, teie kaasa arvatud. Paluks paar minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks, palun!

Aga keegi teine on ju selle maksumaksja raha taskusse pistnud. See raha ei ole ju haihtunud. Ei ole ju niimoodi, et riigieelarvest mingisugused sajad miljonid läksid välja ja keegi neid ei saanud. No ei pistnud keegi kuskil rahapakke põlema! Niisugust asja nagu mingis action-filmis, kus rahakotid visatakse helikopteri pealt alla, lendavad laiali, visatakse tulle ja põlevad ära: niisugust asja ei ole. Raha on kellegi kätte läinud. Ja minul on väga tõsine kahtlus, et need, kes raha on saanud, on seotud Reformierakonnaga. Väga tõsine kahtlus on. Ja kui teil seda kahtlust ei ole, kallid reformierakondlased, siis hääletage praegu selle poolt, et see eelnõu vastu võetaks, et see komisjon moodustataks ja kõik asjad selgeks tehtaks. Kõik asjad selgeks tehtaks! Alates sellest – kui te soovite, miks mitte –, kuidas Estonian Air pankrotti lasti rumalusest, ahnusest, totrusest, Euroopa rahade kasutamise reegleid rikkudes. Huhhahhaa, ahhahhaa, johhaiidi! Ei juhtu meiega midagi, paneme raha huugama, kõik saab korda, küll me juba vaatame, meil on head sidemed, Siim räägib komisjonis asja ära. No ei rääkinud. Läks see raha, läks see firma. Ja [kuulake], kallid sõbrad, neid salvestisi, kuulake ja vaadake ja lugege neid sõnavõtte, mis olid siis, kui Nordica loomine käis. Meie fraktsiooni liikmed – ma kahtlustan, et ma ise kaasa arvatud – ütlesid kohe: "Ei hakka tööle, ei saa teenida kasumit." Siis luuletati meile kokku siin igasuguseid kaubavedusid ja allhankeid ja teenuste osutamisi ja mida kõike. Ei hakanud tööle. Oli selge, et ei hakka tööle, ei hakka kasumit teenima. Ja nii on. Ja ega siin ei ole midagi rääkida. Tahaks öelda rahvusvahelise suhtluse keeles, aga tõlgime ära. Eesti keeles on ju ka see Krõlovi valm, täpselt ei mäleta, kuidas see eestikeelses tõlkes on, aga põhimõtteliselt: ükskõik, kuidas teie, kallid sõbrad, toole ka ei vahetaks, muusikutena ei kõlba te mitte kuskile. Riigi juhtidena ei kõlba te mitte kuskile. Te olete viinud Eesti olukorda, kus Eesti on saamas läbikukkunud riigiks – läbikukkunud riigiks! Ja Marco Rubio ütles eelmisel nädalal selle kohta käsi laiutades: "Aga riigid, mis ei tule oma suveräänsuse ja iseseisvuse hoidmisega toime, peavadki kaduma." Te sillutate teed Eesti riigi kadumisele, sest te olete tegelenud aastakümnete vältel valede otsustega, valede poliitikatega, aga väga eduka varastamisega. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel hea kolleeg Mart Võrklaev, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Küll mõnel erakonnal ikka juhtub. Just hiljuti lõppes Porto Franco kriminaalasi süüdimõistva otsusega, rahandusminister sel ajal oli Martin Helme, jällegi. Aga Nordica juurde. 2019. aastal tegi Eesti maksumaksjatele kuulnud lennufirma Nordica viimase lennu Tallinnast. 2020. aasta sügisel süstis EKREIKE valitsus ettevõttesse 30 miljonit eurot, kuigi oli selge, et see lind ilmselt kunagi enam Tallinnast koos reisijatega õhku ei tõuse. Jaanuari lõpus kuulutati Harju Maakohtus välja Nordica pankrot. 2019. aastal lõid Tallinna Lennujaama reisijatenumbrid rekordeid, konkurents oli ülimalt tihe ning Nordica sellele vastu pidada ei suutnud. Riikliku lennufirma viimane lend Nizzast Tallinna toimus 2019. aasta novembris. Nordica toonane juht Erki Urva tunnistas, et eranditult kõik Tallinna liinid tootsid kahjumit. Pärast seda Nordica Tallinnast otseühendusi ei pakkunud ning keskendus allhanketeenusele. Paratamatult tekib küsimus, kas ehk oleks pidanud 2019. aasta sügisel valitsus ettevõtte omanikuna küsima, kas Eesti riik peab selleks rahvuslikku lennuettevõtet pidama, et mõne teise riigi taevas allhanketeenust pakkuda. Nordica-teemalisel riigieelarve kontrolli erikomisjoni [istungil] kuulsime, et 2019. aastal ka ettevõtte erastamise võimalusi arutati, kuid otsused jäeti kahjuks tegemata. Otseühendusi mitte pakkuvasse riigi lennufirmasse otsustas Jüri Ratase juhitud valitsus koos EKRE juhi rahandusminister Martin Helme ning Isamaa valitsusdelegatsiooni juhi välisminister Urmas Reinsaluga panna 2020. aasta oktoobris 30 miljonit eurot: 22 miljonit toetusena ja 8 miljonit laenuna. Ratase valitsuse rahaeralduse tegemiseks rahahädas Nordicale tuli taotleda riigiabi luba Euroopa Komisjonilt. See luba saadi. Riigieelarve kontrolli erikomisjonis selgus seni ehk avalikkusele vähem teada tõsiasi, et riigiabi loa tingimustes oli väga selgelt kirjas, et riigiabina antud toetust ja laenu saab kasutada ainult kasumlikeks tegevuseteks. Meenutame, et 2019. aastal lõpetas ettevõte Eestist lennud, sest kõik lennud olid kahjumlikud. Seega andsid Ratas, Helme ja Reinsalu 2020. aastal täiesti teadlikult 30 miljonit eurot Eesti riigi maksumaksja raha Nordicale mõne teise riigi taevas ereda leegiga põletamiseks. Lootus, et ettevõte hakkab kunagi taas Eestist lende tegema, oli faktiliselt kustunud juba aasta varem. Kas selline raha jagamine oli mõistlik? Miks anti 30 miljonit eurot maksumaksja raha lennuettevõttele, mis Eestist enam ei lennanud ega plaaninud lennata, ning miks ei otsustatud Nordica erastamist? Küsisin Urmas Reinsalult riigieelarve kontrolli erikomisjonis mõlemal Nordica-teemalisel istungil selgitusi. Tõtt-öelda ega ma endiselt välisministrilt sisulist vastust ei saanudki. Lootuses siiski selgust saada olin palunud komisjoni osalema ka tolleaegse peaministri Jüri Ratase, kuid tema kahjuks komisjoni koosolekul ei osalenud. Seega jääb meil õhku küsimus, miks 2020. aastal Jüri Ratase juhitud EKREIKE valitsus eraldas Eestist mitte lende korraldavale ja tänaseks pankrotistunud ettevõttele 30 miljonit eurot maksumaksja raha. Nagu nüüd pankrotihaldurite kokkuvõttest näeme, tõid just allhanked ja liialt suurelt võetud riskid lõpuks kaasa ettevõtte pankroti. Endise rahandusministrina on eriti kurb tõdeda, et just 2020. aastal jagas Ratase valitsus COVID‑i kriisi varjus valimatult toetusi ja laenuraha nii Nordicale kui ka teistele ettevõtetele, kus maksumaksja raha kasutuse vajadus oli küsitav, näiteks Porto Franco kinnisvaraarendusele, mis muu hulgas lõppes ka poliitiliste skandaalide ja kriminaalkaristusega. Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks, palun!

Just see oli aeg, kui hoomamatu kiirusega kasvavate kulude tulemusel kasvas riigi laenukoormus ühe aastaga üle kahe korra ehk 8,5%‑lt 2019. aastal 18,6%‑le 2020. aastal. Sellega rajati tee pikaaegsele eelarve defitsiidile ning kasvavatele intressikuludele. Kaja Kallase valitsuse ajal käivitas tollane kliimaminister ka erikontrolli, mille alusel algatas prokuratuur kriminaalmenetluse. Usun, et pankroti‑ ja veel enam kriminaalmenetluses saame vastused, kas ettevõtet juhiti piisava hoolega, oli see ebaõnn või halb juhtimine, mis tõi tagajärjed. Kokku võttes: ma ei arva, et me peaksime Ratase, Helme, Reinsalu ning Nordica tagatiseta 30-miljonilise laenu andmise juhtumi uurimiseks uue erikomisjoni moodustama. Küll aga on lugu õpetlik mitmes mõõtmes, eriti selles, kuidas õigel ajal otsuseid mitte tehes oleme sama probleemiga silmitsi hiljem, ja samuti põhimõttes, millest tuleb vaba ja liberaalse riigi juhtimisel lähtuda, et riik ei peaks sekkuma ettevõttesse, kui see pole hädavajalik. Ainus pluss on, et ettevõte on vahepealsetel aastatel maksnud riigile kokku makse hinnanguliselt 70 miljonit. Seda on pea sama palju, kui oleme sinna raha eraldanud. Aitäh!

Suur tänu teile! Isamaa fraktsiooni nimel hea kolleeg Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! See on tegelikult kurb, kui riigis millegi eest ei taheta vastutada. Minu arvates on täiesti lubamatu, et kui Eestis on olemas riiklikud aktsiaseltsid või riigile kuuluvad ettevõtted ja nende [tegevuse] tulemus on pankrot, siis pärast üritatakse kõik otsad vette ajada. Kui me vaatame, et meil oli Estonian Air, riiklik lennufirma, mis asutati selle jaoks, et meil oleks olemas välisühendused, et meile saaks tulla ja meie saaksime välja lennata, siis see oli kuidagimoodi veel põhjendatud. 2015. aastal kuulutati välja Estonian Airi pankrot. Ja ennäe imet! Läks mõni kuu mööda, juba asutati uus. Ma mäletan väga selgelt seda, kuidas me sõprade ringis arutasime, et no milleks on meile vaja jälle uut Estonian Airi – kui me ei saanud ühe korra hakkama, ilmselgelt ei saa ka teist korda hakkama. Aga ta tehti. Praegu käib kogu ažiotaaž siin selle ümber, et kes tegi, kui palju keegi raha juurde andis, miks seda tehti, selle asemel, et mõelda sellele, et kui on midagi valesti tehtud, siis tuleb see komisjon moodustada. Ja see komisjon peakski tegema asjad selgeks, et miks midagi viltu läks, kas see oli mõistlik, ja kui oli ka midagi kuritegelikku või pahatahtlikku või kellegi huvides, siis see tuleb selgeks teha. Miks me peame seda lükkama jälle kõrvale? Ma toon siin veel näiteid. Eesti Energial on ka olemas "suurepäraseid projekte", nagu Utah' kõrbesse maetud raha. Siiamaani on tegelikult need maad meie riigi omanduses, me maksame seal iga aasta makse, sinna on läinud, ma ei tea, kümned miljonid. Keegi ei vastuta selle eest. Sellest enam isegi ei räägita. Ja hullem sellest, kui me ei tee neid erikomisjone või üldse ei uuri välja, kes on süüdlased: me teeme juba uusi lollusi. Ja miks me neid lollusi teeme? Sellepärast, et keegi ju ei pea vastutama. Ma toon väga eheda näite sellest, mis toimub praegu energeetikas. Ma olen korduvalt küsinud siinsamas saalis peaministrilt, miks me peame tegema meretuuleparke ja siis ehitama sinna juurde veel kõrgepingeliine, mis maksavad miljardeid, kui me saaksime odavamat elektrit toota. Ta küsib mult: "Aga milles on asi, mille vastu sa võitled?" Ja ma võin teile juba praegu öelda, et kui me ehitame näiteks meretuulepargi, siis selleks me peame maksma juba praegu ette, nagu me teame, 2,6 miljardit eurot, pluss võib-olla ka indekseerimine, eks ole. [Peame maksma] miljardeid peale selle ehitamisele. Lisaks peame viima sinna selle elektriliini, mida ei ole absoluutselt vaja. Ei ole vaja viia Eesti–Läti liini läbi Saaremaa ja maksta 1,3–2 miljardit eurot, kui otse saab 200–300 miljoniga. Ja ometi [sellega jätkatakse], vaatamata sellele, et kõik juhivad sellele tähelepanu, sellele juhivad tähelepanu teadlased, ettevõtjad. Kõik mõistlikud inimesed saavad ju aru, et kui sul on võimalik osta leivapäts 1 euro eest, siis sa ei osta seda 5 euro eest. Aga ei, meie liigume sinnapoole ikka edasi! Vaat just sellepärast ongi vaja teha selliseid komisjone. Ma väga loodan, et uuritakse ka seda, mis näiteks saab sellest Utah'st. Mitte keegi ei räägi sellest. Samamoodi tegelikult, mis toimus Jordaanias? Sellest räägiti kui suurest eduloost. Reaalselt on ju teada, et Jordaaniast tuldi ka tagasi miinustega. Ja järjekordselt, needsamad energiamehed praegu hakkavad toimetama tuumaelektrijaamaga. Nii et siin on tegelikult väga palju küsimusi õhus ja ongi vaja teha [komisjon]. Minu arvates võiks olla lausa püsikomisjon, mis tegelebki lollustega, mida meie valitsus teeb, ükskõik milline see valitsus on. Siin ei ole vaja rääkida sellest, kes oli koalitsioonis ja mis põhjustel. On vaja uurida, kui on halvasti tehtud, kui rahva raha on hakkama pandud … Ma paluks lisaaega.

Kolm minutit lisa.

… kas see on tehtud objektiivsetel või subjektiivsetel põhjustel. Seda peakski see komisjon otsustama. Aga mitte niimoodi, et me võtame ära, ma ei tea, mingid väikesed summad üksikemadelt või paljulapselistelt peredelt ja samas võime miljardid tuulde lasta, nii et mitte keegi absoluutselt ei köhi ka. Vabandan väljenduse eest! Kutsun igal juhul üles seda komisjoni moodustama. Ja las siis tõde tuleb päevavalgele, kes mida valesti tegi, ja las nad siis vastutavad. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kaheksa minutit.

Aitäh! No viimase kümne aasta jooksul juba teine lennufirma läheb pankrotti ja inimene, kes oli mõlema lennufirma puhul selle vastutusala minister, on nüüd meie riigi peamister. Nordica oli aastast 2023 sisuliselt pankroti äärel, kuid Nordicat hoiti kunstlikult üleval ning jätkati maksumaksja raha põletamist. Paratamatult tekib küsimus, kelle huvides see oli. Kuna avalikkus on erikontrolliga juba tutvunud, siis mina tahan keskenduda oma kõnes nendele asjaoludele, mida erikontrollis ei kajastatud. Nimelt, 2023. aasta juulis lahkus päevapealt Nordica endine tegevjuht Jan Palmér ja tema asemele oli vaid mõnepäevase vahega kohe võtta uus tegevjuht, kes tuli konsultatsioonifirma Knighthood Global kaudu. Selle konsultatsioonifirmaga sõlmiti leping kuueks kuuks ja iga kuu läks see leping Nordicale maksma 190 000 eurot. Ehk kokku 1 140 000 eurot poole aasta peale. Natuke selle konsultatsioonifirma taustast. Selle firmaga seotud inimesed viisid pankrotini Itaalia ja Malta lennufirmad sarnaste stsenaariumitega ning on välismaal petturliku pankroti eest ka kriminaaluurimise all. Nende töö päädis pankrotiga ka Nordica puhul. Seda lepingut konsultatsioonifirmaga arutati ka korruptsioonivastases erikomisjonis, aga istungil mitu korda rõhutati Kliimaministeeriumi [sõnumit]: leping oli vaid kuueks kuuks, ärge muretsege, selle firmaga polnud mingit kokkupuudet ja kontakti pärast 2024. aasta veebruari. Aga see osutus valeks. Tegelikkuses see koostöö jätkus. Konsultatsioonifirmast määratud inimesed jätkasid tegevjuhi ja finantsjuhi rollis ning nõukogu andis juhatusele ka loa selle firmaga lepingut pikendada. Ja need inimesed said väga suuri juhtimistasusid. Eraldi vajab mainimist, et toonane kliimaminister Michal sai selle firma kriminaalsest taustast teada juba 2023. aasta oktoobris. Aga vaatamata sellele lubas ta nende inimestega koostööd jätkata ning lasi veel maksta Nordicale välja täiendavalt 1,5 miljoni euro suuruse laenu KredExilt 2024. aasta aprillis. Poole aasta pärast oli ettevõte pankrotis. Kahtlane on see, kuidas see konsultatsioonifirma üldse pildile ilmus. Täiesti juhuslikult – "juhuslikult" – on selle firma partner üks Nordica nõukogu liige Camiel Eurlings. Täna enam isegi ei varjata, et kontakt tuli otse temalt ja just tema surus peale ideed, et Nordica vajab kiiremas korras päästemeeskonda. Ühtegi hanget ei korraldatud. Laual oli ka paralleelne ettepanek [koostööks] Lufthansa konsultatsioonifirmaga, aga see millegipärast ei sobinud. Korruptsioonivastane erikomisjon on oodanud vastuseid nende otsuste kujunemise kohta juba kuid. Siiamaani me oleme saanud vastusteks vaid ümberkirjutisi. Me oleme oodanud juba novembrist saadik. Ühte dokumenti kirjutati 50 päeva. Ma olen teinud uuesti päringu, aga dokumente ei saa. Neid dokumente ei saa, sest neid lihtsalt ei olegi olemas. Need olidki suletud uste taga kitsas ringis tehtud otsused. Ma räägin natuke ka selle nõukogu liikme Camiel Eurlingsi taustast. Tegemist on Hollandi poliitikuga, endise Euroopa Parlamendi liikmega, keda muu hulgas endine elukaaslane süüdistas füüsilises vägivallas, see kriminaalasi lahendati kohtuvälise kokkuleppega. Ja siiamaani pole vastust küsimusele, millist boonust sai nõukogu liige Camiel Eurlings selle eest, et ta leidis konsultatsioonifirmale, kus ta oli partner, kliendi Nordica ja Eesti valitsuse näol, kes lennundusest midagi aru ei saanud. Tegelikult see asjaolu tegigi Nordicast niivõrd suurepärase kliendi: lõpmatu riiklik rahastus, ignorantsus ja ükskõiksus omaniku poolt. Ja see nõukogu liige keeldub tulemast komisjoni ette aru andma, teda lihtsalt ei saa kätte. Nüüd rahastuse teemast. Michal ja tema kolleegid on pidevalt väitnud, et viimastelt valitsustelt ei tulnud ühtegi otsust lisaraha maksmise kohta Nordicale. 2023. aastal oli KredEx väga hästi teadlik, et Nordica on pankroti teel. Nemad ei tahtnud seda 1,5 miljoni euro suurust lisalaenu anda. Aga KredExile esitles Nordica uus juhtkond õhulosse: suursugust plaani sellest, kuidas ettevõte vähendab kulusid, räägib partneritega lepingud paremaks ning jõuab eduka erastamiseni. Toetuskirju saadeti Kliimaministeeriumilt, Rahandusministeeriumilt, kuigi KredEx neid isegi ei küsinud. Ma usun, et kõik nõustuvad minuga, et Kliimaministeeriumi kiri Keit Kasemetsa allkirjaga ei saanud välja minna ilma tolleaegse kliimaministri Michali heakskiiduta. Ja mis oli tulemus? Nordica juhtkonna läbirääkimised partneritega, millest nad nii uhkelt rääkisid, jõudsid selleni, et Nordica mitte ei parandanud lepinguid, vaid hoopis kaotas lepingu oma põhilise partneri SAS-iga, mille tõttu lõpuks kukkus läbi ka erastamisplaan. Ja 1,5 miljonist jätkus pooleks aastaks. Tuletan meelde, et selle konsultatsioonifirma palkamiseks, millest ma rääkisin, läks 1 140 000 eurot. Palgatud konsultandid töötasid juhtkonnas ja juhatuses edasi kuni Nordica pankrotistumiseni ja neile maksti suuri juhtimistasusid, nii et neil oli palk 25 000 eurot kuus. Kokku võttes võibki tõdeda, et konsultantidele maksti suuri juhtimistasusid selleks, et nende suursugune päästeplaan viiks Nordica hoopiski pankrotini. Kõik sellega seotud materjalid ma andsin üle ka prokurörile, kes menetleb Nordica kaasust. Kui ma seda kõike räägin, siis paratamatult jääb mulje, et välismaised ettevõtjad kasutasid ära eestlaste ignorantsust lennunduse teemal, võtsid Nordicast kõik, mis võtta andis, ja kahju jäeti Eesti maksumaksja kanda. Teine tunne, mis tekib, on see, et Nordicat hoiti iga hinna eest kunstlikult elus selleks, et oodata ära, kuni Michal liigub Kliimaministeeriumist Stenbocki majja, vältimaks uudist, et tema ministriks olemise ajal läheb juba teine järjestikune Eesti riiklik lennuettevõte pankrotti. No tulevase peaministri jaoks ei oleks see just kõige parem stardipositsioon. Ja väga kavalalt oli Reformierakond uue koalitsiooni valguses, mis nüüd on vana koalitsioon, valmis looma ka eraldi taristuministri portfelli sotsidele, kuhu suunati kõik need projektid, millega Michal tegeles, ja kus on üleval painavad finantseerimisküsimused: Nordica, Rail Baltic. Sotsid arvasid, et nad said suure võidu selle lisaministri kohaga, teadmata, et Reformierakonna suurem plaan oli lihtsalt see, et löök tabaks kedagi teist, mitte Michalit ennast, kui Nordica pankrotiuudised tulevad. Niimoodi ju juhtuski. Aga kõige tugevama löögi on saanud kahjuks Eesti maksumaksja. Seetõttu on seda uurimiskomisjoni vaja, et kõik päevavalgele tuua ja olla ka prokuratuurile abiks. Aitäh!

Suur tänu teile! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 543 lõpphääletus ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Saalikutsung. Head kolleegid, oleme eelnõu 543 juures. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 543 esimesel lugemisel tagasi lükata ja sellest tulenevalt panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 543 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

(Aplaus.) Selle ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 38, erapooletuid oli 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. märts kell 17.15.