Päevakorrapunktide kaupa: Mihkel Lees

Retooriline stiil on formaalne, lugupidav ja küsitlev, pöördudes otse ministri poole eelarve ja valitsuskabineti arutelude teemal. Toon on analüütiline ja murelik, keskendudes loogilistele argumentidele ning rahaliste piirangute ("riigi rahakott") ja kiirema edasiliikumise vajaduse tasakaalule.

Retooriline stiil on struktureeritud, loogiline ja veenev, kasutades nummerdatud argumente eelnõu eeliste esitamiseks (nt ühtne raamistik, selged ülesanded, omavalitsuste roll, elanikkonnakaitse). Toon on kiireloomuline, viidates Poola drooniintsidendi näitel tavaelu kiirele muutumisele, kuid samas optimistlik uue süsteemi loomise suhtes. Apellatsioon on peamiselt loogiline, keskendudes selguse ja usalduse suurendamisele.

Stiil on ametlik ja konkreetne, keskendudes fraktsiooni seisukoha teatamisele (nõustu/ei nõustu). Esineb kerget irooniat ja eneseteadlikkust (nt "Ma ei üllata"). Kasutatakse otseseid protseduurilisi apelle, süüdistades opositsiooni väsimuses julgeolekuteemadega tegelemisel.

Stiil on valdavalt formaalne, asjalik ja neutraalne, eriti komisjoni ettekandja puhul, kes keskendub menetluslike faktide, ekspertide seisukohtade ja hääletustulemuste detailsele raporteerimisele. Esimene kõneleja kasutab ettevaatlikku ja küsivat tooni, rõhutades loogilist argumentatsiooni Euroopa ühise otsuse vajalikkusest. Emotsionaalseid apelle ei kasutata, fookus on juriidilisel ja protseduurilisel täpsusel.

Retooriline stiil on viisakas, formaalne ja lepitav, pöördudes lugupidavalt nii juhataja kui ka ministri poole. Toon on konstruktiivne ja keskendub otsesele poliitilisele päringule, küsides tulevikuplaanide kohta.

Stiil on formaalne ja lugupidav, kasutades pöördumisi "Austatud juhataja" ja "Lugupeetud ettekandja". Toon on murelik ja rõhutab probleemi tõsidust ("väljakutse on siin suur"), toetudes loogilistele argumentidele ja statistilistele andmetele. Lõpus esitatakse konkreetne ja koondatud küsimus tegevuskavade kohta.

Stiil on analüütiline ja väljakutsuv, alustades viisakast nõustumisest tervise teemal. Kasutab loogilist apellatsiooni, tuginedes ametlikele teadusandmetele, ning lõpetab terava poliitilise retoorilise küsimusega, mis süüdistab vastaseid avalikkuse närvi ajamises.

Retooriline stiil on formaalne, tõsine ja empaatiline, alustades viitega ebakindlale maailmale ja ärevuse foonile ühiskonnas. Kõneleja tasakaalustab emotsionaalseid üleskutseid (lähedaste toetamine tragöödia korral) loogiliste argumentidega, kasutades konkreetseid numbrilisi näiteid ja selgitades ülemineku õiglust.

Retooriline stiil on formaalne, analüütiline ja küsitlev. Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, keskendudes menetluslikule otstarbekusele ja vältides emotsionaalseid üleskutseid. Esitlus on otsene ja keskendub konkreetsete vastuste nõudmisele.

Retooriline stiil on äärmiselt formaalne, menetluslik ja informatiivne, keskendudes eelnõu käigu ja komisjoni otsuste neutraalsele ettekandmisele. Kasutatakse loogilisi apelle ja viidatakse konkreetsetele kuupäevadele ning tehnilist laadi muudatusettepanekutele, vältides emotsionaalseid või isiklikke seisukohti.

Kõnestiil on formaalne, neutraalne ja protseduuriline, keskendudes Majanduskomisjoni töö kokkuvõttele. Kasutatakse loogilisi apelle, esitades faktilist teavet küsimuste, vastuste ja konsensuslike otsuste kohta ilma emotsionaalse laenguta. Üldine toon on informatiivne ja kokkuvõtlik.

Retooriline stiil on kaitsv, kuid autoriteetne ja faktipõhine, keskendudes opositsiooni narratiivi ümberlükkamisele konkreetsete andmete abil. Kasutatakse loogilisi apelle ja statistikat, et näidata valitsuse poliitika positiivset mõju. Toon on otsene ja hukkamõistev opositsiooni suhtes, kelle tegevust nimetatakse "hirmutamiseks".

Kõneleja retooriline stiil on ratsionaalne, kaitsvalt selgitav ja keskendub loogilistele argumentidele, et leevendada muret toetuse kaotamise tagajärgede pärast. Ta kasutab ametlikku ja andmepõhist keelt, toetudes KOV-ide praktikatele (nt Põltsamaa, Paide) ja statistikale, vältides emotsionaalseid apelle.

Stiil on formaalne, viisakas ja asjalik, pöördudes juhataja poole ("Aitüma, austatud juhataja!"). Üks kõneleja kasutab ennetavat kaitset, rõhutades, et ta ei ole "tormakas", mis viitab teadlikkusele võimalikust kriitikast viivitamise eest. Kõne on lühike ja keskendub konkreetsele funktsionaalsele taotlusele.

Retooriline stiil on äärmiselt formaalne, viisakas ja protseduuriline, sobides ametivande andmise konteksti. Kasutatakse standardseid parlamendipöördumisi ("austatud esimees/aseesimees," "lugupeetud kolleegid"). Toon on asjalik ja pühendunud, keskendudes ametikohustuse täitmisele.