Päevakorra profiil: Arvo Aller
Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (426 SE) kolmas lugemine
2024-09-25
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja on tugevalt eelnõu (426 SE) vastu, kuna see paneb kohalikele omavalitsustele uued rahastamata kohustused ja jätab toidujulgeoleku tagamisel kõrvale esmatootjad. Poliitiline seisukoht on suunatud protseduuriliste puudujääkide ja sisuliste vigade rõhutamisele, kritiseerides kiirustamist direktiivi ülevõtmisel. Seisukoht on selgelt poliitika- ja tulemuspõhine, nõudes KOVidele piisavaid ressursse ja põllumajanduse esmatootjate kaasamist.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi kohaliku omavalitsuse finantsidest ja halduskoormusest, viidates konkreetsetele palgafondi summadele (50 000 – 100 000 eurot) ja eelarveeraldustele riigiametitele. Eriti sügav on asjatundlikkus toidujulgeoleku ja tarneahelate osas, eristades käitlejaid esmatootjatest ning nimetades spetsiifilisi valdkondi (teravili, liha, piim, kartul, köögivili). Kasutatakse tehnilisi termineid (CER-direktiiv, elutähtsa teenuse osutajad, riskianalüüsid).
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on formaalne, kuid toon on kriitiline ja otsene, keskendudes loogilistele argumentidele seaduse ebakõlade ja segaduste (nt riskianalüüside tähtaegade "segapuder") osas. Kriitika valitsuse suunal on terav, kasutades kujundlikke väljendeid, nagu "laovad aga ettevõtjatele kive seljakotti ja siis annavad veel piitsa ka". Stiil on andmepõhine, viidates seletuskirjale ja eelarvenumbritele, kuid lõppfaasis ka emotsionaalselt lahmiv, süüdistades sotsialiste populismis.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed puuduvad, kuna esitatud on ainult kolm kõnet ühel istungipäeval.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja sotsialistid, keda süüdistatakse populismis ja ettevõtjate koormamises ("lajatavad maksud selga"). Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine, keskendudes sellele, et Riigikogu liikmete ja huvigruppide ettepanekuid eelnõu väljatöötamisel ei arvestatud. Vastuseis on intensiivne, kuna fraktsioon keeldub eelnõu toetamast.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab varasemale koostööle ja initsiatiivile, märkides, et EKRE on toiduga varustamise sisseviimist hädaolukorra seadusesse korduvalt (kaks-kolm korda) ette pannud. Praeguse eelnõu osas puudub koostöövalmidus, kuna olulisi ettepanekuid ei arvestatud ja eelnõu lükatakse tagasi.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev rõhuasetus on kohalike omavalitsuste (KOV) rollil, kohustustel ja rahalisel koormusel, mis on otseselt seotud regionaalse haldusega. Samuti on oluline fookus maapiirkondadele ja põllumajanduse esmatootjatele, rõhutades nende rolli toidujulgeoleku tagamisel ja viidates maapiirkondade tähtsusele koroonaajal.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on vastu riigi poolt KOVidele pandud rahastamata kohustustele, rõhutades, et riik suunab kohustused, aga raha kaasa ei anna. Toetatakse põllumajanduse esmatootjaid ja nende varustamist ressurssidega (kütus, generaatorivõimekus). Valitsuse tegevust nähakse ettevõtlusvastasena, mis lajatab maksud selga ja koormab ettevõtjaid.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade fookus on suunatud riiklikule julgeolekule ja toiduga varustamise kindlusele hädaolukordades. Mainitakse koroonaaega kontekstina, kus maapiirkonnad pakkusid kaitset ja toiduvaru, sidudes seeläbi julgeoleku kohaliku toidutootmisega.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on hädaolukorra seaduse muutmise eelnõu (426 SE) vastustamine ja parandamine. Kõneleja on eelnõu vastane, nõudes muudatuste sisseviimist, mis tagaksid KOVidele ressursid ja kaasaksid toidu esmatootjad elutähtsa teenuse osutajate hulka.
3 Analüüsitud kõnesid