Päevakorrapunktide kaupa: Alar Laneman

Ebapiisavad andmed.

Ei kritiseeri otseselt ühtegi poliitilist vastast ega institutsiooni. Varasemaid administratiivseid puudujääke kahetsetakse, kuid fookus on ministeeriumi praegusel adekvaatsel reageerimisel.

Vastasseis on suunatud istungi juhataja tegevusele ja tema varasemale seisukohale, et Riigikogus streike ei toimu, samas kui sündmus toimus ja selle toetuseks võeti vaheaeg. Kriitika on protseduuriline ja nõuab vastutust ning selget definitsiooni toimunule.

Kriitika on suunatud ajaloolisele poliitilisele agendale, mis varjas end rahu eest võitlemise sildi taha, ning kaudselt neile, kes seavad konventsiooni riigikaitsest ettepoole. Otseselt kritiseeritakse idanaabrit (agressorriiki) maamiinide kasutamise eest Ukrainas, näidates leppe ebaefektiivsust tsiviilelanike kaitsmisel.

Otsest vastandumist ei esine, pigem tunnustatakse ministrit vastamise eest olukorras, kus kõik küsimused ei olnud heatahtlikud. Kriitika on suunatud pigem debati üldisele kvaliteedile, mis on osaliselt olnud "kummaline", viidates võimalikule rahulolematusele teiste osalejate käitumisega.

Kriitika on suunatud isolatsionistliku hoiaku pooldajate ja kahtluste külvajate vastu kaitsevõime rahastamise osas, nimetades neid "normitehnilisteks segadusteks". Eriti teravalt kritiseeritakse neid, kes seostavad missiooniotsust Vene agressioonile vastuseismisega Ukrainas, luues "kummalise koosmõju". Samuti laidab ta maha oletustele ehitatud ohuga hirmutamise.

Ei ole piisavalt andmeid.

Puuduvad viited vastastele või kriitikale. Eelnõu menetlemine ja komisjoni otsused esitatakse konsensuslikena, mis viitab vastuseisu puudumisele käsitletavas küsimuses.

Kriitika on suunatud riigikaitse planeerimise otsustele ja Kaitseministeeriumi tegevusele, mida süüdistatakse regionaalaspektide eiramises ja üksi tegutsemises. Vastuseis on protseduuriline ja poliitiline, keskendudes sünergia puudumisele ja regionaalse toetuse kaotamisele. Kriitika intensiivsus on mõõdukas, esitatud küsimuse vormis.

Kõneleja ei esita otsest vastuseisu, vaid pigem kritiseerib strateegia fookuse puudumist riigi sõjaks ettevalmistamise osas, mis tema hinnangul on "natuke tasakaalust väljas". Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, eesmärgiga parandada puudujääki, mitte rünnata isikuid.

Kriitika on suunatud varasema poliitilise kontseptsiooni ("jõukohane riigikaitse") tekitatud kahjule, mida praegune tegevus püüab parandada. Konkreetseid praeguseid poliitilisi vastaseid ei nimetata, vaid küsitakse selgitust meedias tekkinud kahtlustele moonahanke osas.

Otsest vastast ei nimetata, kuid kriitika on suunatud e-valimiste mitteusaldamisele ja kahtlemisele valimiste aususes, mida nähakse ohuna riigi vundamendile. Hoiak on kaudselt vastanduv neile, kes hübriidsõja ohtu või valimiste usaldusväärsuse murenemist alahindavad.

Vastasseis on suunatud otseselt haridus- ja teadusministrile, kritiseerides tema poliitilist tegevust ja isiklikke väljaütlemisi meedias. Kriitika on intensiivne, kahtlustades ministri hoolimatust eesti keele ja kultuuri suhtes ning seostades haridusprobleeme tema isikliku taustaga. Ministri väljaütlemisi peetakse "väikest hoolimatust" peegeldavaks.

Otsest vastuseisu ei väljendata, kuid esitatakse kahtlusi avalduse koostamise planeerimisprotsessi ja ajastuse osas, mis viitab ettevaatlikule kriitikale menetluse läbiviijate suunas. Kriitika on protseduuriline ja sotsiaalsete riskide hindamisele suunatud.

Peamine vastasseis on suunatud ministrile ja valitsusele, kritiseerides nende õigustust lubaduste murdmisele tingimuste muutumise tõttu. Kriitika on intensiivne ja sisuline, süüdistades valitsust ebaõige hoiaku kultiveerimises, mis ohustab ühiskondlikku usaldust. Vastuseis on suunatud nii poliitikale (majanduskeskkonna disain) kui ka moraalile.

Vastasseis on suunatud valitsusele ja ministrile, kes esitas eelnõu, kritiseerides selle majanduslikke ja menetluslikke põhjendusi. Kriitika on suunatud poliitika sisule, eriti kontseptsioonile, et riigi teenused on "hüved".

Vastaspoolt (eelnõu kaitsjaid) kritiseeritakse teravalt subjektiivsuse, ebakompetentsuse ja arrogantsi pärast, eriti nende usalduse rõhutamise eest valijate usalduse arvelt. Kõige intensiivsem kriitika on süüdistus, et eelnõu toetajad viivad ellu "putinlikku lähenemist valimiste korraldamisele", samal ajal kui nad ise kritiseerivad teisi Putini jutupunktide levitamise eest. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine.

Kriitika on suunatud ministri ettekande ja valitsuse poliitika vastu, mis näib alahindavat saavutusspordi rolli ja jätab ambitsioonid määratlemata. Vastuseis on poliitiline ja keskendub strateegiliste eesmärkide puudumisele.

Kriitika on suunatud valitsuse prioriteetide seadmise vastu, eriti rohepöörde ja eelarve tasakaalustamise jätkamise eest riigikaitse arvelt. Vastuseis on poliitikapõhine, rõhutades, et ressursid on suunatud valedesse valdkondadesse, samal ajal kui lähenev sõjaoht nõuab kiiret tegutsemist.

Peamine kriitika on suunatud kehtiva riigivalitsemise lahenduse (PPA ja Kaitseväe koostöö) vastu, mida peetakse organisatsiooniliselt ebaefektiivseks ja aeglaseks kriisiolukorras. Samuti kritiseeritakse kaudselt neid, kes seavad "rohepöörde" prioriteediks vahetu julgeolekuohu ees, nimetades rohepöördega seotud probleeme ootavateks. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, mitte isiklik, ning rõhutab, et vastutus lasub kõigil riigi juhtimisega tegelevatel võimudel.

Otsene kriitika on suunatud Päästeameti juhi ebaõnnestunud väljenduse vastu, mis puudutas varjevõimaluste loomist, viidates tegevusetusele tsiviilkaitses. See kriitika on suunatud konkreetsele ametkonnale ja selle suutmatusele leida sünergiat julgeoleku laia mõiste raames.

Ebapiisavad andmed.

Vastasseis on suunatud ettekandja vastuste kvaliteedile, mida kritiseeritakse sisuliselt ebapiisavana ja halvaks. Kriitika puudutab nii sisulist seost riigikaitsega kui ka eelnõu koostamise protseduurilist kiirust.