Päevakorrapunktide kaupa: Kalle Laanet

Poliitiline positsioon keskendub õigusriigi ja menetlusliku õigluse küsimustele, toetades tugevalt oma saadikupuutumatuse äravõtmist menetluse kiirendamiseks. Ta kritiseerib teravalt õigusnormide ebaselgust ja prokuratuuri kalduvust kasutada kriminaalmenetlust liigselt, rõhutades vajadust selgete ja arusaadavate seaduste järele. Tema käsitlus on tugevalt protseduuripõhine, kasutades isiklikku kaasust laiemate süsteemsete probleemide esiletoomiseks. Ta rõhutab, et riigi eesmärk ei tohi olla inimese vaeseks või surnuks menetlemine.

Poliitiline rõhuasetus on seaduseelnõu 572 SE toetamine, keskendudes õigusloome tehnilisele korrastamisele ja tõhustamisele. Toetatakse tugevalt muudatusi, mis tagavad seaduse paindlikkuse (nt sihtasutuse nime asendamine üldviitega) ja andmekaitse parema reguleerimise. Lähenemine on selgelt poliitika- ja menetluskeskne, rõhutades seaduste ajakohastamise vajadust.

Kõige olulisemad teemad on riikliku julgeoleku tagamine e-residentsuse kuritarvitamise ja kodakondsuse pettuste vältimise kaudu ning halduslik tõhusus digitaalse isikutunnistuse väljastamise lõpetamisel. Poliitiline hoiak on tugevalt poliitika- ja julgeolekupõhine, rõhutades vajadust kõrvaldada rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid, mida on mainitud ka rahvusvahelistes aruannetes. Kiireloomuline vajadus muuta seadust tulenes ka praktilisest probleemist, et digitaalsete isikutunnistuste leping lõpeb 1. mail.

Keskne poliitiline seisukoht puudutab Nordica tegevuse lõpetamise asjaolude uurimiseks Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamist. Toetajad (Poolamets, Seeder, Laats) rõhutavad poliitilist vastutust, teema killustatuse ebaefektiivsust ja vajadust leida seadustes lüngad, et vältida tulevasi riiklikke ebaõnnestumisi. Vastased (Laanet, Terras) pooldavad õiguskaitseorganite töörahu tagamist, leides, et paralleelne uurimine on ebavajalik ja ebaotstarbekas, kuna kriminaalmenetlus on juba käimas. Seisukohad on tugevalt ajendatud riigiettevõtte tegevuse tulemuslikkuse ja poliitilise järelevalve küsimustest.

Poliitiline fookus on tugevalt riiklikul ja merejulgeolekul, toetades jõuliselt õigusruumi kohendamist muutunud julgeolekuolukorras. Kõneleja rõhutab vajadust suurendada olukorrateadlikkust ja reageerimisvõimekust, kuna Läänemeri on muutunud NATO sisemereks. Seisukoht on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes riskide maandamisele. Reformierakond toetab eelnõu kindlalt.

Kõige olulisem teema oli pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise eelnõu (453 SE), mis puudutas lisapuhkepäevi ja pühade nihutamist. Valitsus ja põhiseaduskomisjoni enamus (4:2) olid eelnõu kohese vastuvõtmise vastu, tuues esile teadmata majanduslikud mõjud ja eelistades terviksüsteemi korraga vaatamist. Helir-Valdor Seeder toetas ideed mõõdukalt, kuid rõhutas tugevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täitmist menetlustähtaegade osas.

Vastustab tugevalt Rail Balticu uurimiskomisjoni moodustamist (eelnõu 460 OE), toetades Põhiseaduskomisjoni enamuse seisukohta eelnõu tagasi lükkamiseks. Poliitiline hoiak on protseduuriline ja efektiivsusele suunatud, rõhutades, et uus komisjon dubleeriks juba käimasolevat järelevalvetegevust Riigieelarve kontrolli erikomisjonis ja Riigikontrollis. Peab oluliseks vältida dubleerimist ja kasutada olemasolevaid, efektiivsemaid järelevalveformaate.

Poliitiline seisukoht keskendub riigikaitse rahastamisele, toetades tugevalt vajadust lisada lähiaastatel 1,6 miljardit eurot. Seisukoht on poliitikapõhine, rõhutades lahenduste leidmist ja ühiskonna valmisolekut lisapanust vastu võtta. Kõneleja on sama meelt meedias ja teistes ringkondades väljendatud kiireloomulise rahastamisvajadusega.

Poliitiline fookus on kohtusüsteemi efektiivsuse tõstmisel ja menetlustempo aeglustumise põhjuste lahendamisel, mis on ajendatud ühiskonna muutustest. Üks kõneleja rõhutab kohtute rolli jälitustoimingute lubade väljastamisel, teine toetab tugevalt kohtusüsteemi iseseisvuse suurendamist ja kriminaalmenetluse seadustiku uuendamist. Seisukohad on tugevalt suunatud süsteemi toimivuse ja tulemuslikkuse parandamisele.

Kõige olulisem teema on põhiseaduslikkuse tagamine finantsteenuste kättesaadavuse osas, toetades tugevalt õiguskantsleri ettepanekut füüsiliste isikute õiguste kaitseks. Isiklikus seisukohas laiendab kõneleja mure ka juriidilistele isikutele, rõhutades vajadust panga otsuste põhjendamise kohustuse järele, kui need piiravad ettevõtlusvabadust. Seisukoht on selgelt poliitika- ja väärtuspõhine, keskendudes õigusriigi põhimõtetele ja aususele.