Päevakorrapunktide kaupa: Kalle Laanet

Peamine kriitika on suunatud Prokuratuuri vastu, keda süüdistatakse liigses ambitsioonis ja ebaproportsionaalsete menetlusviiside kasutamises, mis riivavad põhiõigusi. Ta kritiseerib ka meediat ühepoolse kajastuse eest ja viitab, et probleem tõstatati alles pärast tema kriitikat prokuratuuri juhtimise suhtes. Ta rõhutab, et riigiorganid peaksid suutma ära tunda inimlikke eksimusi, mitte taga ajama karistamist igal juhul.

Vastuseis puudub täielikult; kõneleja märgib, et muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei laekunud ühtegi ettepanekut, mis viitab laialdasele konsensusele eelnõu osas. Kriitikat ega vastaste ründamist esile ei tooda.

Kriitikat esitasid Eduard Odinets ja Anti Poolamets. Odinets vaidlustas DNA-ekspertiisi nõude ulatust ja karmust, eriti seoses Eestis sündinud laste kodakondsuse kaotamise riskiga. Poolamets kritiseeris teravalt e-residentsuse süsteemi kui rahvusvahelist ohtu, mis seab Eesti löögi alla endise rahapesu tippriigina, viidates Euroopa Nõukogu raportile.

Kriitika on suunatud valitsuse tegevusetuse või ebaõige käitumise vastu Nordica asjus, eriti peaministri vastuste ebaselguse osas, mida Laats nimetas vassimiseks. Menetluslik vastuseis on suunatud ka teema killustatusele mitme komisjoni vahel, mida peetakse ebaefektiivseks. Uurimiskomisjoni vastased kritiseerivad ettepanekut kui ebaotstarbekat, kuna see ajaks õiguskaitseorganitega suuski risti.

Vastaseid ei kritiseerita; pigem tuuakse esile, et isegi opositsioon on eelnõu küsimuste esitamisel kiitnud. See viitab sellele, et tegemist on konsensusliku julgeolekuteemaga, kus rünnakud puuduvad.

Peamine vastuseis oli suunatud eelnõu algatajate (Proua Poolamets) ettepaneku kohesele vastuvõtmisele, tulles valitsuse ja komisjoni enamuse poolt. Kriitika oli poliitika- ja menetluspõhine, rõhutades eelnõu seletuskirjas puuduvat mõjuanalüüsi ning ebapiisavat selgitust summeeritud tööajaga töötajatele rakendamise kohta.

Kritiseerib kaudselt uurimiskomisjoni algatajaid (opositsiooni), vihjates, et nende eesmärk võib olla pigem pildil olemine, mitte reaalne tulemus, kuna komisjoni õiguslikud hoovad on piiratud. Juhib tähelepanu, et kui on kahtlusi karistusseadustikku puudutavates tegevustes, tuleks pöörduda otse õiguskaitseorganite poole, mitte luua vahekomisjoni.

Ebapiisavad andmed.

Kriitika on suunatud peamiselt süsteemsetele ja menetluslikele teguritele, nagu jäigad menetlusreeglid ja seadusandluse ebaselgus, mis lubab seaduste kaksipidist tõlgendamist. Üks kõneleja vahendab riigi peaprokuröri kriitikat kohtute aegluse suhtes jälituslubade väljastamisel.

Kriitika on suunatud finantsasutuste (pankade) vastu, kes keelduvad kontode avamisest ilma otsust põhjendamata, väites, et neil puudub põhjendamiskohustus. See kriitika on suunatud protseduurilisele ebaõiglusele ja läbipaistvuse puudumisele, mitte isiklikule tasandile.