Täiskogu istungite kaupa: Leo Kunnas

Stiil on formaalne, analüütiline ja keskendub loogilisele argumentatsioonile ning protseduurilisele korrektsusele. Apellatsioon on suunatud selgusele ja vastutuse määramisele ("et kõik riigis teaksid, kes selle eest vastutab"). Kasutab retoorilist liialdust (utreerimist) funktsioonide jagamise tähtsuse illustreerimiseks.

Retooriline stiil on äärmiselt formaalne, lakooniline ja informatiivne. Toon on neutraalne ja asjalik, piirdudes standardse avakõne ja eelnõu teema lühikese tutvustamisega. Kõneleja lõpetab järsult fraasiga "See on kõik," mis viitab soovile vältida igasugust argumentatsiooni või emotsionaalset apelleerimist.

Retooriline stiil on äärmiselt formaalne, lakooniline ja protseduuriline, kasutades standardseid pöördumisi ("Austatud istungi juhataja! Head kolleegid!"). Toon on neutraalne ja kirjeldav, vältides emotsionaalseid apelle ning rõhutades lühidust fraasiga "See on kõik" ja "Ei lähe rohkem detailidesse".

Kõne toon on tõsine, asjalik ja tungiv, eriti kaitseküsimustes, rõhutades vajadust kiirete otsuste järele ("viivitamata"). Stiil on formaalne ja analüütiline, tuginedes loogilistele argumentidele ja konkreetsetele numbritele, mitte emotsionaalsetele üleskutsetele. Kaitse teemal esitatakse oma seisukohti "sõjalise nõuandena" peaministrile, samas kui migratsiooniküsimus esitatakse otsese andmepõhise küsimusena.

Kõnestiil on formaalne ja äärmiselt kokkuvõtlik, eriti eelnõude tutvustamisel. Rõhk on loogilisel ja majanduslikul argumentatsioonil, väljendades skepsist valitsuse maksutõusu oodatava tulu suhtes ("mul ei ole sellesse väga usku"). Emotsionaalseid apelle ei kasutata, keskendutakse faktidele ja majanduslikele tagajärgedele.

Retooriline stiil on formaalne ja otsekohene, pöördudes lugupidavalt istungi juhataja ja ettekandja poole. Küsimus on esitatud loogilise ja lihtsa protseduurilise päringuna, kuid sisaldab kaudset kriitikat menetlusliku vea suhtes. Toon on asjalik ja keskendub faktidele.