Kuude kaupa: Leo Kunnas

Poliitiline fookus on riigikaitsel ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel (NATO, EL, ÜRO). Kõneleja toetab tugevalt eelnõu, mis lubab vajadusel panustada kuni 100 kaitseväelasega, rõhutades selle eesmärki ja menetluslikku korrektsust. Tema lähenemine on poliitika elluviimisele suunatud ja protseduuripõhine.

Ebapiisavad andmed

Poliitiline positsioon on tugevalt keskendunud riigikaitsele ja kaitsetööstuse arendamisele, kritiseerides teravalt valitsuse tegevust strateegia "Eesti 2035" täitmisel ja kaitsetööstuspargi planeerimisel. Kõneleja rõhutab tungivalt vajadust toota elutähtsaid sõjalisi tooteid kodumaal, et tagada nii sõjaaegne valmisolek kui ka majanduslik jätkusuutlikkus. Stants on tugevalt kriitiline ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust "rumalas veas" ja kasutusväärtuseta töös.

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud riigikaitse ja julgeoleku tagamisele, toetades tungivalt Ottawa konventsiooni denonsseerimist jalaväemiinide kasutamise võimaldamiseks Balti kaitsevööndi rajamisel. Ta rõhutab, et tegemist on elulise vajadusega agressiooni tõrjumiseks, ning kritiseerib valitsuse otsust lükata edasi mitteavalike varjendite rajamise nõuet. Lisaks küsib ta konkreetseid piiranguid välisüliõpilaste töötamise osas. Poliitiline raamistik on peamiselt julgeoleku- ja tulemuspõhine.

Poliitiline positsioon on tugevalt valitsust kritiseeriv, keskendudes majandustulemuste ja maksupoliitika ebaõnnestumistele. Kõneleja seab kahtluse alla valitsuse positiivsed narratiivid innovatsioonist, vastandades neid konkreetsete statistiliste andmetega tootlikkuse ja konkurentsivõime languse kohta. Kriitika on peamiselt tulemuspõhine (performance-driven), nõudes selgitust majandusnäitajate halvenemisele.

Tugev fookus on riigikaitse ja sisejulgeoleku teemadel, eriti ajateenijate ja reservväelaste toetuste tõstmise vajadusel, mis on tingitud kaheksa aasta pikkusest inflatsioonist. Samuti väljendab ta muret Eesti integratsioonisuutlikkuse ja keele säilimise pärast seoses suure sisserände ja ingliskeelse õppega kõrgkoolides. Tema lähenemine on süsteemne, rõhutades vastutuse ja valitsemisala korralduse vigade parandamise tähtsust.

Poliitiline positsioon keskendub tugevalt julgeolekule, rõhutades vajadust tõsta kaitsekulutused 4–4,5%-ni SKT-st vastavalt uutele väevõime eesmärkidele ja liitlaste nõudmistele. Kõneleja seab kahtluse alla subsideeritud energiatootmise ja CO2 kvoodisüsteemi jätkusuutlikkuse niivõrd suurte kaitsekulude kontekstis, seades esiplaanile julgeoleku. Raamistik on tugevalt poliitika- ja tulemuspõhine.

Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud julgeolekule ja demograafiakriisile. Ta nõuab valitsuse tegevuse hindamist demograafilise katastroofiga toimetulekul ning toetab jõuliselt kaitsekulude tõstmist üle 2% taseme, viidates Balti riikide ja Poola eeskujule. Kõige intensiivsem seisukoht puudutab Vene kodanike valimisõiguse piiramist kohalikel valimistel, mis on raamitud julgeoleku ja lojaalsuse küsimusena. Valitsuse tegevust kritiseeritakse teravalt demograafia ja kaitsekulude osas, mis viitab jõulisele opositsioonilisele hoiakule.