Päevakorrapunktide kaupa: Eerik-Niiles Kross

Andmeid pole piisavalt.

Peamine sotsiaalne küsimus on mittekodanike valimisõigus kohalikel valimistel, mille piiramist kõneleja tugevalt toetab. Ta põhjendab seda vajadusega kõrvaldada okupatsioonipärand ja saavutada demokraatlik suveräänsus. Muudatuse jõustumisele antakse viis aastat aega, et mittekodanikud saaksid võtta Eesti kodakondsuse, lahendades seega õigustatud ootuse probleemi.

Sotsiaalküsimusi otseselt ei käsitleta, kuid kõne on tugevalt väärtuskeskne, rõhutades demokraatia, vabaduse, vastutuse ja rahu väärtuste säilitamist ja edendamist.

Kõneleja keskendub inimõiguste rikkumistele Gruusias, sealhulgas meeleavaldajate piinamisele, poliitvangide olemasolule ja vaba meedia piiramisele. Ta lükkab tagasi katsed tuua arutellu Eestit puudutavaid kultuurisõdade teemasid (nt transõigused), pidades neid Gruusia kriisi kontekstis ebaoluliseks.

Kõneleja käsitleb kodakondsuse ja integratsiooni küsimusi, nähes põhiseaduse muudatuses võimalust tõsta Eesti kodakondsuse kaalu ja suunata Vene kodanikke naturaliseerimise poole. Ta rõhutab, et hääleõiguse piiramine ei ole karistus, vaid riigi suveräänne õigus määratleda valijate ring, ning et see on vajalik demokraatliku süsteemi usalduse tugevdamiseks.

Kõneleja keskendub kodanikuühiskonna ja inimõiguste küsimustele, kritiseerides Gruusia valitsuse tegevust opositsiooni ahistamisel, poliitvangide hoidmisel ja meediavabaduse piiramisel. Eriti rõhutatakse välisagentide seaduse ohtu kodanikuühiskonnale, viidates selle sarnasusele Vene seadusega ja Veneetsia komisjoni hinnangule fundamentaalsete õiguste rikkumise kohta.

Not enough data

Sotsiaalsetest küsimustest käsitletakse usuvabadust ja riiklikku julgeolekut, rõhutades vajadust kaitsta Eesti õigeusklike koguduste õigust valida oma kuuluvus. Samas rõhutatakse, et riik peab andma poliitilise hinnangu institutsioonile, mis õhutab agressiooni, tasakaalustades seeläbi usuvabaduse ja riikliku julgeoleku nõuded.

Sotsiaalsetest küsimustest rõhutatakse laste õiguste kaitset, eriti seoses sunniviisilise ümberpaigutamise, identiteedi muutmise ja hariduse eesmärgiga kasvatada austust oma kultuuri vastu. Küsimust käsitletakse genotsiidi ja inimsusvastaste kuritegude kontekstis, rõhutades laste eraldamist vanematest ja nende kasutamist propaganda eesmärkidel.