Päevakorrapunktide kaupa: Eerik-Niiles Kross

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud rahvusvahelisele demokraatia toetamisele, eriti Gruusia põhiseadusliku kriisi ja demokraatia olukorra teemal, mille kohta algatati kaks Riigikogu avaldust. Siseriiklikult on esile toodud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu algatamine, mida esitletakse väärtuspõhise ja poliitilise kompromissina. Kõneleja positsioon on algatav ja toetav, rõhutades laiapõhjalist enamuse toetust.

Poliitiline positsioon on tugev toetus põhiseaduse muutmise eelnõule (536 SE), mis reguleerib mittekodanike valimisõigust kohalikel valimistel. Kõneleja raamib seda otsust kui ajaloolist sammu, mis lõpetab üleminekuperioodi okupatsioonist iseseisvusele ja saavutab "täieliku demokraatliku suveräänsuse". Ta rõhutab, et tegemist on ajakohase otsusega, mis teeb Eesti riigi paremaks.

Kõneleja seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades Eesti välispoliitika 30-aastast järjepidevust ja vajadust säilitada optimism vabaduse, vastutuse ja rahu väärtuste kaitsel. Ta kritiseerib Läänt liiga aeglase ja ebapiisava tegutsemise eest Venemaa agressiooni vastu ning näeb praeguses kriisis Eestile unikaalset võimalust uue maailmakorra kujundamisel kaasa rääkida. Ta hoiatab, et Euroopa ei pruugi enam jaksa maksta hinda, mis on läinud meeletuks.

Poliitiline positsioon on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades vaba maailma ja autokraatliku maailma konflikti ning vajadust reageerida autokraatsetele suundumustele õigel ajal. Kõneleja toetab jõuliselt Gruusia rahva Euroopa-püüdlusi ja nõuab uusi vabu valimisi, vastandudes Gruusia valitseva režiimi (Gruusia Unistus) Venemaa-meelsele kursile ja süsteemsele repressioonile. Ta peab Gruusia de facto valitsust ebalegitiimseks, kuna valimised ei olnud vabad ega ausad ning ei peegelda rahva tegelikke valikuid.

Kõneleja toetab tugevalt põhiseaduse muutmist, et piirata kohalikel valimistel agressorriikide (eelkõige Venemaa) kodanike hääleõigust, määratledes valijate ringi positiivselt (Eesti, EL ja NATO kodanikud). Peamine raamistik on väärtuspõhine ja julgeolekust ajendatud, rõhutades vajadust taastada ühiskonnas "õigusrahu" ja kaitsta Eesti riiklust muutunud geopoliitilises olukorras. Samas pooldab ta õiguskindluse printsiibist lähtuvalt hääleõiguse säilitamist määratlemata kodakondsusega isikutele, tunnistades seda 1992. aasta ajaloolise otsuse tagajärjena.

Kõneleja võtab tugevalt väärtuspõhise seisukoha, toetades Gruusia rahva Euroopa Liidu ja NATO suunalist kurssi (85% toetus) ning vastandudes Gruusia valitsuse demokraatiast irdumisele. Ta peab vajalikuks senise leebema lähenemise lõpetamist ja nõuab konkreetseid karistusmeetmeid (abi külmutamine, viisavabaduse peatamine, sanktsioonid) Gruusia valitsuse vastu. Seisukoht on tugevalt suunatud Venemaa mõjusfääri laienemise vastu, nähes Gruusia valitsuse tegevuses Moskva taktika kopeerimist.

Poliitiline fookus on tugevalt suunatud Venemaa Föderatsiooni presidendivalimiste tulemuste mittetunnustamisele, tuginedes õiguslikule ja väärtuspõhisele raamistikule. Rõhutatakse, et valimised on ebaseaduslikud Vene põhiseaduse rikkumise tõttu, mis võimaldas Putini eluaegset kandideerimist. Seisukoht on resoluutne, nõudes valitsuselt de jure mittetunnustamispoliitika sisustamist.

Poliitiline positsioon on tugevalt toetav Riigikogu avaldusele, mis annab poliitilise hinnangu Moskva patriarhaadile (MP) kui institutsioonile, mis õhutab agressiooni ja seab kahtluse alla riigipiire. See seisukoht on väärtuspõhine ja julgeolekule keskenduv, rõhutades vajadust reageerida MP radikaalsele *Russki Mir* ideoloogiale, mis on sulandunud Venemaa riiklikesse strateegilistesse dokumentidesse. Kõneleja leiab, et riik peab paratamatult andma poliitilise hinnangu institutsioonile, mis avalikult õhutab sõda.

Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule Venemaa tegevusele Ukrainas, rõhutades laste sunniviisilist küüditamist kui genotsiidikuritegu ja rahvusvahelise õiguse rikkumist. Seisukoht on väärtuspõhine ja õiguslik, rõhutades inimõiguste ja rahvusvaheliste konventsioonide (Genotsiidi konventsioon, Genfi IV konventsioon) ülimuslikkust. Kõneleja kasutab ajaloolisi paralleele (märtsiküüditamine) teema emotsionaalse ja poliitilise kaalu rõhutamiseks.