Päevakorra profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Kõneleja on Keskerakonna fraktsiooni kriitiline tõlgendus eelnõu 415 SE suhtes: ta on tugeva (kuni) vastuseisuga kõigi trahvimäärade kahekordsele tõstmisele ja kutsub esile kompromisse parkimis- ja hoiatustrahvide osas. Ta rõhutab, et prioriteet peaks olema proportsionaalne ja inimeste maksevõime arvestav lähenemine ning toob välja, et eelnevat analüüsi ei tehtud; soovib piirata karistuste üldist tõusu, keskendudes ainult spetsiifilistele juhtudele (nt kiiruse ületamine). Ta kirjeldab eelnõu kui poliitilist ja majanduslikku otsust, mis keskendub riigieelarve tuludele, mitte ühiskonna habrastele tagajärgedele. Ta viitab vajadusele distsipliinis ja õiguskaitses põhinevale lähenemisele ning otsustava väärtuspõhise ja protseduurilise kaalutluse poolt, mitte üksnes majandustegevuse kiirendamisele.

Esiletõstetud on õigus- ja eelarvetoimingute analüüsimise oskus: ta mainib, et eelnevaid analüüse puudusid ning arutelu keskendus eeskätt selle peale, kui palju trahvid riigieelarvesse laekuvad. Kasutatakse terminoloogiat nagu mõjutustrahv, hoiatustrahv ja ultima ratio ning ta viitab seletuskirjale ja komisjonis toimuvale arutelule kui tõenditele ekspertiisist. Esmakordselt on märgitud ka tsiviilkaitse ja maksejõuetuse teooria seosed trahvide mõjuga, mis näitab püüdlust siduda karistuste mõju käitumisele ja sotsiaalsele tasakaalule.

Tõsine, kriitiline ja mõneks ajaks sarkastiline toon; kasutab tugevaid hinnanguid ja küsimusi (nt "keda te sellega karistate?"). Kõnes domineerib argumentatsioonil põhinev, logistiline ja faktipõhine lähenemine, tihti viidatakse analüüside puudumisele ning bürokraatlike otsuste eiramisele. Lai ja detailne lauseehitus ning korduvad viited eelnõu negatiivsele mõjule, rõhutades eetilist ja majanduslikku mõju.

Kohalolu samaaegselt mitmes kõneses samal päeval (2024-06-06) ning tihe osalus eelnõu aruteludes ja komisjonis: esitab muudatusettepanekuid, rõhutab kompromissi vajadust ja küsib kolleegidelt selgitusi. Tõstab esile, et Keskerakonna fraktsioon esitas muudatusettepanekuid, ja kirjeldab nende mõju ning eraldi aruteluolukordi (nt parkimistrahvide vähendamine). Viitab paralleelsele eelnõule parkimisreeglite muutmiseks.

Toob selgelt välja vastuseisu valitsuse koalitsiooni eelnõule ja osutab, et ühtegi koalitsiooni esitatud muudatusettepanekut ei toetanud; kritiseerib otsustusprotsessi ja vajalikku analüüsita olemist. Kirjeldab alternatiivina kompromissipunkti (parkimis- ja hoiatustrahvide tasemete hoidmine) ning rõhutab, et kontekstid nagu maksumaksjate koormus ja tarbijate hinnataksevalu on arvestatavad. Hoolimata tihedast kriitikast näitab valmisolekut koostööks läbi muudatusettepanekute esitamise ja läbirääkimiste.

Näitab valmisolekut koostööks alkohotöö raid, keskendudes sisulisele kompromissile: esitas muudatusettepanekuid ja pakkus kompromisse kiiruseületamise puhul; rõhutab, et ta on ainus, kes esitas muudatusettepanekud ja soovib arendada pargimisreegleid paralleelselt vastava eelnõuga. Selline postuur viitab konstruktiivsele, kuid piiratud-tiitle koostöövalmidusele ning otsingule laiapõhjalist konsensust läbi pikema aruteluga.

Mainib regionaalse mõju näidet: Võrumaa ja Valgamaa perede maksevõimet ning ühistranspordi teenuste kättesaadavuse kontekstis; kasutab regionaalse näite kaudu trahvide mõju inimeste igapäevaelule ja majandusele. See näitab kohalikku tähelepanu ja konkreetsete piirkondlike mõju rõhutamist.

Majanduslikud seisukohad keskenduvad sissetuleku ja kättesaadavuse tasakaalustamisele: rõhutab, et trahvide kahekordistamine ei pruugi suurendada tulu, kuna inimesed võivad raskustes tasuda ning laekumine võib väheneda; kritiseerib eelarveprintsiibi, mis keskendub tulude maksimeerimisele, mitte elanikkonna heaolule. Võrdleb maksu- ja trahvisüsteemi mõjusid regionaalsele ja sotsiaalsele koormusele ning on vastu laiemale karistusmaksimisele.

Rõhutab sotsiaalset õigluse ja proportsionaalsuse põhimõtteid: karistuste tõstmine peab olema viimane abinõu (ultima ratio), kuna see võib põhjustada ebavõrdsust ja majanduslikke raskusi elanikkonnale, eriti peredele ja üksikemadele. Toob välja, et ajaline ja sotsiaalne mõju (nt trahvide tasumisest loobumine või arestikambris istumine) võib süvendada sotsiaalset ebakindlust ja ebamõistlikku riigikaitset.

Põhirõhk eelnõu 415 SE teise lugemisega seotud parandusettepanekutel ja nende esiletõstmisel: soovib jätta parkimis- ja hoiatustrahvid praegusele tasemele ja lubada kaaluda kiiruseületuse trahvi tõusu, kuid vältida üldist trahvimäärade kahekordistust. Viitab vajadusele asjakohase analüüsi ja seletuskirjas toodud tähelepanekute arvesõbrast, ning rõhutab, et Keskerakonna fraktsioon esitas muudatusettepanekuid ja on ainus, kes tegi nii. Eelnõu kiire jõustumise vastuväide ning paralleelse eelnõu parkimisreeglite muutmise kontekst on samuti keskmes.