Täiskogu istungite kaupa: Anti Allas

Kokku istungeid: 6

Täielikult profileeritud: 6

2025-04-22
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja näitab asjatundlikkust maapiirkondade kultuurivaldkonna kitsaskohtades, tuues esile spetsialistide puuduse ja palgaprobleemid. Eriti rõhutatakse muusikaõpetajate ja rahvatantsuõpetajate nappust, mis viib kooride ja rühmade kadumiseni. Teadmised põhinevad otsesel kontaktil kultuuritegelastega "kaugemates Eesti piirkondades".
2025-04-16
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Kõneleja näitab asjatundlikkust keskkonnakaitse, metsanduse ja maaomandi õiguslike küsimuste osas, viidates konkreetsetele seaduseelnõudele ja Keskkonnaameti tegevusele. Eriti rõhutatakse kinnisvara väärtuse languse kompenseerimise mehhanisme ja viidatakse ajakirjanduses avaldatud detailidele.
2025-04-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Ekspertiis keskendub makroökonoomikale, inflatsioonile ja konkurentsiregulatsioonile. Kõneleja tugineb oma autoriteedi kinnitamiseks fraktsiooni kohtumisele Eesti Panga juhtkonnaga, näidates seeläbi teadmisi majanduskasvu ja konkurentsiolukorra osas.
2025-04-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja näitab asjatundlikkust õigusloome protsesside osas, viidates töörühmadele, ettepanekute ajaloolisele taustale ja vajadusele juriidiliselt jälgida protsesse Riigikogus. Ta on teadlik, et probleemid ei ole tekkinud näpuveana, vaid on süsteemsed ja olid töörühmas teada.
2025-04-09
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja riigi rahanduse ajaloo osas, tuues esile kütuseaktsiisi lahtisidumise teederemondist tulumaksu langetamise katteks. Ta kasutab konkreetseid rahalisi näitajaid (800 miljonit eurot potentsiaalset tulu astmelisest tulumaksust) ja käsitleb spetsiifilist pangandusteemat (fiksmarginaaliga laenude puudumine Eestis). Samuti on ta teadlik seaduseelnõude töörühmades tehtud vigadest ja õiguskantsleri rollist nende parandamisel.
2025-04-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigi rahanduse (võlgu elamise kriitika), infrastruktuuri (teedevaldkonna aluspõhjad) ja haridusvaldkonna (õpetajate palgad ja puudus) teemadel. Eriti detailne on ta automaksu erandite ja regionaalse diferentseerimise vajaduse selgitamisel, tuues välja konkreetsed sihtrühmad (puuetega ja eakad, lasterikkad pered). Kasutatakse spetsiifilisi näiteid, nagu füüsika- ja keemiaõpetajate puudus.