Täiskogu istungite kaupa: Anti Allas

Vastasseis on suunatud valitsusele ja vastutavale ministrile, keda kritiseeritakse pikaajalise strateegia puudumise ja otsuste edasilükkamise eest energiamajanduses. Kriitika on poliitika ja protseduuripõhine, keskendudes valitsuse suutmatusele võtta vastutus ja seada eesmärke.

Peamine vastasseis on Rahandusministri ja valitsuse maksupoliitikaga. Kriitika on nii sisuline (maksukingitused ettevõtjatele) kui ka protseduuriline, süüdistades ministrit korduvas vastamata jätmises sisulistele küsimustele. Vastasseis on kõrge intensiivsusega ja keskendub ministri tegevuse ebaefektiivsusele.

Peamine kriitika on suunatud Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti vastu, heites neile ette seaduse rikkumist, kaasamata jätmist ja maaomanike õiguste õigusvastast piiramist. Samuti kritiseeritakse valitsust energeetika "suure pildi" puudumise ja teema usuküsimuseks muutmise eest. Kriitika on intensiivne ja keskendub protseduurilistele ning eetilistele ebaõnnestumistele.

Kriitika on suunatud valitsuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevuse vastu, eriti õpetajate palga ja kutseharidusreformi regionaalse mõõtme puudumise osas. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades kiirustamist, sotsiaal-majanduslike mõjude eiramist ja õpetajate ebapiisavat väärtustamist.

Peamine vastasseis on suunatud Kliimaministeeriumi ametnikele ja ministrile, keda kritiseeritakse teravalt protseduurilise ebakompetentsuse ja segaduse tekitamise eest. Kritiseeritakse piirangute enneaegset rakendamist (poolteist aastat) ilma kaitsekorralduskavade muutmise alustamiseta. Kriitika on suunatud protsessi valele suunale ja juriidilisele ebaselgusele.

Peamised vastased on valitsus (Peaminister) ja Keskkonnaamet, kritiseerides teravalt nende menetluspraktikaid. Kriitika on intensiivne ja sisuline, süüdistades riiki maainimeste vara röövimises ja tegutsemises ilma läbi rääkimata. Eriti kritiseeritakse praktikat, mis sai alguse peaministri kliimaministriks olemise ajal.

Peamised vastased on Keskerakond ja Reformierakond. Keskerakonda kritiseeritakse ajalooliste vigade ja hilinenud "valgustatuse" pärast põlevkivi küsimuses, mis on motiveeritud rünnak. Valitsuse (Reformierakonna) poliitikat kritiseeritakse selle eest, et koolitoidu rahastamine on ebaselge ja põlevkivist väljumise meetod on maksumaksjale liiga kallis ja keeruline.

Kriitika on suunatud Keskerakonna kolleegide vastu, seades kahtluse alla nende arusaama raha väärtusest Kagu-Eestis. Lisaks vastustatakse Varro Vooglaiu seisukohta relvade kättesaadavuse osas, pidades seda ohtlikuks "ameerikalikuks vormiks," mis toob kaasa koolitulistamisi.

Peamine kriitika on suunatud Kliimaministeeriumile ja teistele vastutavatele ministeeriumidele, keda peetakse läbikukkunuks vajalike energiaarvutuste puudumise tõttu. Väljendab ka vastuseisu neile, kes soovivad majanduse arengule kätt ette panna, pidades seda populismiks.

Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse intensiivselt maksupoliitika ja riigi struktuurse puudujäägi süvendamise eest. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades erakonda jäärapäisuses õiglase maksustamise osas ja riigi pantvangis hoidmises. Eraldi kritiseeritakse rahandusministrit, kes üritab progressiivset maksustamist näidata karistusena.

Kriitika on suunatud valitsuse juhterakonna ja ministri suunas, heites ette ebakindlat tooni ja vastumeelsust regionaalpoliitika toetamisel, eriti seoses Robin Hoodi meetme rakendamisega. Tugev vastuseis on suunatud pankade tegevusele, kes kolossaalse kasumi teenimise kõrval sulgevad kontoreid maakonnakeskustes, nõudes nendega "väga tõsist läbirääkimist".