Täiskogu istungite kaupa: Anti Allas

Retooriline stiil on formaalne, kuid tungiv ja nõudlik, esitades ministrile otsekoheseid ja korduvaid küsimusi. Kasutatakse loogilist apelli, rõhutades, et strateegiliste otsuste tegemine on ministri "ABC" ja et pika vaate puudumine on tekitanud tõsiseid probleeme. Toon on kriitiline ja eesmärgipärane.

Stiil on alguses formaalne ja lugupidav, kuid muutub kiiresti korduvaks, nõudlikuks ja frustreerituks vastuste puudumise tõttu. Kasutatakse loogilisi vastandusi (maksukingitused vs vaeste maksustamine) ning kolmas kõne on otsekoheselt protseduuriline ja süüdistav ministri vastamisoskamatuse osas.

Retooriline stiil on kriitiline, detailne ja kirglik, eriti maaomanike ebaõiglase kohtlemise teemal, kasutades väljendeid nagu "paneb mind tõesti ohkama" ja "võtab sõnatuks". Apelleerib tugevalt õigluse ja moraali küsimustele, rõhutades, et "kõige nõrgemas seisus inimesed ei pea kogu ühiskondlikku väärtust üksinda kinni maksma". Kasutab nii emotsionaalseid pöördumisi kui ka konkreetseid protseduurilisi ja majanduslikke argumente.

Retooriline stiil on ametlik, kuid toon on haridusvaldkonna kriisist rääkides tungiv ja murelik. Kasutatakse nii emotsionaalseid apelle (õpetajate vaimne kurnatus, õpetaja kui "jalamatt") kui ka loogilist argumentatsiooni (maksumudeli analüüs, reformi sotsiaal-majanduslikud mõjud). Kõneleja püüab veenda ministrit ja valitsust julgemalt tegutsema.

Retooriline stiil on kriitiline ja nõudlik, kasutades olukorra kirjeldamiseks tugevaid väljendeid nagu "tohuvabohu," "tohutu segadus" ja "juriidiline rägastik". Kõneleja keskendub protseduurilistele ja loogilistele vigadele, nõudes ministrilt ja ametnikelt selgitusi senise poolteist aastat kestnud ebaõnnestunud protsessi kohta. Toon on formaalne, kuid sisult terav ja süüdistav.

Retooriline stiil on terav, süüdistav ja emotsionaalselt laetud, kasutades tugevaid sõnu nagu "rööv" ja viidates ebaõiglusele. Ebaõigluse illustreerimiseks kasutatakse kujundlikku ja kergesti mõistetavat näidet köögist, mille kasutamine on keelatud. Kõneleja nõuab peaministrilt konkreetseid ja kiireid lahendusi, hoides tooni nõudlikuna.

Retooriline stiil on otsekohene, analüütiline ja kriitiline, kasutades fraase nagu "Räägime asjadest nii, nagu nad on". Kõneleja esitab teravaid retoorilisi küsimusi vastaste motiivide kohta ("kust see valgustatus Keskerakonnale nüüd saabus") ja poliitika valikute otstarbekuse kohta. Toon on formaalne ja poliitiliselt terav, tasakaalustades loogilist argumentatsiooni (seaduste puudumine) poliitilise rünnakuga.

Retoorika on enesekindel ja kohati kaitsev, eriti regionaalsete huvide eest seismisel, rõhutades isiklikku kasulikkust projektide edendamisel. Kasutatakse tugevat regionaalset identiteeti, vastandades Kagu-Eesti rahalist olukorda Tallinna harjumustega. Stiil on pigem jutustav ja veenev, rõhutades reaalset vajadust ja julgeolekupoliitilist olukorda.

Stiil on pragmaatiline ja loogikale apelleeriv, rõhutades majanduslikke argumente ja vältides populismi. Kasutab tugevat metafoori ("lapse koos pesuveega väljaviskamine") ning toon on kriitiline ministeeriumide tegevusetuse suhtes. Kõnelemist segab saalis valitsev müra, millele ta otse viitab.

Retooriline stiil on kriitiline, murelik ja tungiv, rõhutades riigi struktuursete probleemide tõsidust ja vajadust riigimehelikkuse järele. Kõneleja kasutab loogilisi argumente, viidates majandusnäitajatele ja ekspertide arvamustele, vastandudes "ilusaid valesid" levitavale populismile. Toon on formaalne ja analüütiline, sisaldades otseseid küsimusi ministrile.

Kõneleja stiil on valdavalt formaalne, kuid muutub regionaalpoliitika ja panganduse teemadel väga kirglikuks ja tungivaks, kirjeldades Kagu-Eesti olukorda kui "elu ja surma küsimust" ning panganduse käitumist kui "päriselt kurjast". Ta kritiseerib ministri vastuste ebakindlat tooni ja tasakaalustab loogilisi poliitikaargumente (investeering vs kulu) tugevate emotsionaalsete üleskutsetega (julgemalt sõna võtma, mitte ühtegi tolli ära ei anna).