Täiskogu istungite kaupa: Rene Kokk

Kõneleja näitab asjatundlikkust energiapoliitika (varutoitelahendused, kuluefektiivsus, tuulikute arvud) ja keskkonna planeerimise valdkonnas (eriplaneeringud, väike-konnakotkas). Eraldi rõhutatakse teadmisi tuulikute võimalike tervisemõjude (infraheli, madalsagedusheli, elektromagnetkiirgus) ja nende tuvastamise meditsiinilise võimekuse osas. Nõutakse konkreetsete, 15–20 kilomeetri raadiusega uuringute tegemist.

Kõneleja näitab teadmisi e-valimiste rahvusvaheliste kriitiliste argumentide osas, loetledes spetsiifilisi ja korduvaid probleeme nagu turvalisuse ja usaldusväärsuse puudumine, läbipaistmatus ning digitaalne ebavõrdsus.

Kõneleja näitab asjatundlikkust mootorsõidukimaksu detailides, tuues esile konkreetsed skeemitamise viisid (nt kraanikausi paigaldamine linnamaasturisse matkaautona) ja erinevad sõidukikategooriad (N1, N1G). Samuti viidatakse põhiseaduslikele aspektidele (Põhiseaduse § 28) ning transpordi kättesaadavuse erinevustele linna- ja maapiirkondades. Rõhutatakse, et need probleemid olid teada juba menetluse käigus.

Näitab teadmisi eelarvekorralduse puudujääkidest, tuues näiteid sadade miljonite eurode ebaselgest kasutamisest ja valitsuse liikmete suutmatusest otsustada gaasijaama rahastuse üle. Kritiseerib transpordipoliitika analüüsi nõrkust, viidates Rahandusministeeriumi ametniku väitele, et transpordivõimaluste kättesaadavuses Tallinna kesklinna ja maapiirkondade vahel suuri erinevusi pole. Kasutab konkreetseid rahalisi näitajaid automaksu mõju kohta (600–800 eurot lisakulu).

Kõneleja näitab üles spetsiifilisi teadmisi riigikaitse ja Siseministeeriumi valitsemisala ajalooliste erisuste kohta. Ta kasutab konkreetseid andmeid (aastad 1996–2005, 2000–2500 meest) ja tehnilisi termineid (reservõppekogunemised, päästekompaniid), et rõhutada reservväelaste kaasamata jätmise probleemi. Ekspertiis keskendub just administratiivsetele lünkadele, mis on tekkinud ministeeriumide vahel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust mootorsõidukimaksu detailide ja majanduslike tagajärgede osas, tuues esile konkreetseid näiteid maksusummade erinevustest ja automüügistatistikast Eestis võrreldes Läti ja Leeduga. Samuti analüüsitakse maksu mõju autotöökodadele, liiklusohutusele ja inimeste sundimisele halli tsooni. Teadmisi demonstreeritakse ka riigieelarve ülekantud vahendite (üle miljardi euro) ja ministeeriumite sisustamata eelarveridade teemal.