Täiskogu istungite kaupa: Aivar Kokk

Kriitika on suunatud eelnõu puudujääkidele ja ebaselgusele, eriti seoses tehniliste tingimuste ja teiste ettevõtjate ligipääsu reguleerimisega. Vastuseis on protseduuriline ja poliitikapõhine, küsides, kas komisjonis arutati esimesel lugemisel tekkinud probleeme. Vastandutakse lahendustele, mis loovad ebaefektiivseid või liiga kalleid kasutusmudeleid, nagu Rootsi näide.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja Rahandusministeeriumile eelarve koostamise puudulikkuse ja läbipaistmatuse pärast. Kriitika on protseduuriline ja sisuline, süüdistades ametnikke ja ministreid selles, et tulude prognoosid on ebakindlad ja ebapiisavalt lahti kirjutatud. Kriitika intensiivsus on kõrge, viidates eelarve koostamise põhimõttelisele veale.

Peamine kriitika on suunatud Euroopa Liidu regulatsioonidele ja nende vastuvõtmise protseduurile, mida peetakse ebamõistlikuks ja liigselt detailseks. Samuti kritiseeritakse seaduseelnõu ebaselgust ja potentsiaalseid negatiivseid majanduslikke tagajärgi, mis võivad reklaamifirmasid poliitiliste kampaaniate teenindamisest eemale peletada. Kõneleja kutsub üles protestima rumalate määruste vastu ja vajadusel pöörduma Euroopa Kohtusse.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja rahandusministrile, süüdistades neid läbipaistmatus rahajagamises ja ebakompetentsuses suurte summade haldamisel. Kritiseerib teravalt koalitsiooni poliitilist usaldusväärsust, viidates varasematele lubadustele ja maksutõusude tühistamisele RES-i kontekstis. Vastandub ministri õigusele muuta eelarve ridu ilma Riigikogu heakskiiduta, tuues näiteks sotsiaaldemokraatide esimehe palgatõusu 2023. aastal.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, Kaja Kallas ja Sotsiaaldemokraadid. Kriitika on suunatud valitsuse valedele majandusotsustele (energiahinnad, maksutõusud) ja ebapiisavale sotsiaalpoliitikale (lasterikaste perede toetuse vähendamine). Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse teravalt lasterikaste perede toetuse äravõtmise ja mootorsõidukimaksu toetamise eest. Kompromiss on välistatud, kuna tehakse ettepanek eelarve tervikuna tagasi lükata.

Peamine vastane on Reformierakond, keda kritiseeritakse teravalt eelarvepoliitika ja lubaduste täitmise eest. Kriitika on poliitika-põhine, keskendudes riigi rahanduse vastutustundetule juhtimisele ja liigsele laenamisele. Vastandumine on intensiivne, viidates "kõigi aegade suurimale laenukoormusele".

Peamised vastased on valitsuskoalitsiooni erakonnad (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse maksude kehtestamises ja eelnõude vigases koostamises. Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksutõusud) kui ka isiklikule vastutusele (nimetades Jevgeni Ossinovskit, Anti Allast ja Priit Lompi läbirääkimiste eest). Kompromiss on välistatud, nõudes maksu täielikku tühistamist.