Täiskogu istungite kaupa: Tanel Kiik

Keskendub peamiselt soolise võrdsuse küsimustele, toetades börsiettevõtete juhtorganites soolise tasakaalu nõudeid. Kritiseerib teravalt konservatiivsemate erakondade suhtumist naiste võrdsesse kohtlemisse, tuues välja konkreetseid statistilisi andmeid erakondade enda soolise koosseisu kohta. Rõhutab, et tasakaalustatud juhtimine annab paremaid tulemusi.

Käsitleb põhiseaduse muutmise küsimusi, eriti mittekodanike valimisõiguse teemat. Väljendab muret, et üle 60 000 inimese on Eestis määratlemata kodakondsusega, ja küsib konkreetseid ettepanekuid selle probleemi lahendamiseks. Rõhutab vajadust tuua need inimesed Eesti kodakondsuse juurde ja toetada neid sellel teekonnal.

Keskendub tugevalt soolisele võrdõiguslikkusele ja diskrimineerimise vastasele võitlusele. Toetab soolise palgalõhe vähendamist ja meeste-naiste võrdsemat kohtlemist. Rõhutab töökiusu ja ahistamise vastase võitluse tähtsust nii töökohtadel kui ühiskonnas laiemalt. Seostab inimõiguste edendamist ühiskonna üldise heaoluga.

Keskendub peamiselt toitjakaotustoetuse reformile, toetades tugevalt võrdsemat kohtlemist kõigi toitja kaotanud laste suhtes. Rõhutab, et praegune süsteem on ebaõiglane, kuna toetus sõltub vanema sissetulekust ja laste arvust peres. Väljendab selget seisukohta, et kõik lapsed peaksid saama võrdset toetust olenemata pere suurusest või vanema varasemast sissetulekust.

Keskendub tööturupoliitika ja välistööjõu küsimustele, rõhutades vajadust kaasata tööturu osapooli otsuste tegemisel. Väljendab muret, et valitsus teeb olulisi muudatusi ilma ametiühingute ja töötajate esindajatega piisavalt konsulteerimata. Käsitleb ka erakondade rahastamise läbipaistvuse küsimusi.

Käsitleb peamiselt regionaalpoliitika ja kohaliku omavalitsuse küsimusi, rõhutades vajadust parandada teenuste kättesaadavust maapiirkondades. Väljendab muret linnastumise ja regionaalse ebavõrdsuse üle, rõhutades vajadust tagada inimestele võrdsed võimalused olenemata elukohast. Seostab regionaalpoliitika laiema sotsiaalse õigluse küsimusega.

Andmete vähesuse tõttu ei ole võimalik sotsiaalküsimuste seisukohtade kohta järeldusi teha.

Keskendub peamiselt maksupoliitika küsimustele, kritiseerides valitsuse lähenemist kui ebaõiglast madalapalgaliste suhtes. Rõhutab, et käibemaksu tõus mõjutab kõige rohkem väiksema sissetulekuga inimesi, samas kui jõukamad saavad maksuleevendusi. Seostab maksupoliitika sotsiaalsete tagajärgedega ja ühiskonna kihistumisega.

Käsitleb laialt riigi arengustrateegia "Eesti 2035" teemasid, rõhutades eriti rahvastikukriisi ja demograafiliste väljakutsete tähtsust. Kritiseerib valitsust selle eest, et ei tegele piisavalt sündimuse languse ja rahvastiku vananemisega. Seostab demograafilised probleemid laiema ühiskonna jätkusuutlikkuse ja riigi tulevikuga.