Täiskogu istungite kaupa: Tanel Kiik

Ebapiisavalt andmeid. Kõne piirdub vaid nõusoleku andmisega, ilma et mainiks konkreetseid seadusandlikke prioriteete või algatusi.

Keskendub põhiseaduse muutmise küsimustele, eriti Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse äravõtmisele. Kõneleja analüüsib seadusandlikku protsessi, küsides konkureerivate muudatusettepanekute mõju kohta eelnõu läbimise tõenäosusele. Rõhutab vajadust lahendada määratlemata kodakondsusega isikute pikaajaline probleem, mida algselt peeti ajutiseks meetmeks.

Keskendub rahvusvaheliste konventsioonide ratifitseerimisele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusandlusele. Küsib konkreetseid samme valitsuselt palgalõhe vähendamiseks ja võrdse kohtlemise parandamiseks. Näitab huvi nii rahvusvaheliste kohustuste täitmise kui ka siseriiklike meetmete väljatöötamise vastu.

Kõneleja toetab aktiivselt toitjakaotustoetuse reformi eelnõu, rõhutades selle vajalikkust laste võrdse kohtlemise tagamiseks. Seisukohad keskenduvad sotsiaalvaldkonna reformidele, eriti toetussüsteemide õiglasemaks muutmisele ja majanduslike ebavõrdsuste vähendamisele. Kõneleja positsioneerib end tulevaste sarnaste algatuste toetajana, tingimusel et need järgivad solidaarsuse ja õigluse põhimõtteid.

Kõneleja keskendub kahele põhilisele seadusandlikule valdkonnale: välistööjõu regulatsioonile ja erakondade rahastamisele. Välistööjõu osas viidatakse 2022. aasta muudatustele (pooleteisekordse keskmise palga lävend) ja nõutakse nende mõju analüüsi. Erakondade rahastamise puhul küsitakse annetuste ülempiiri kehtestamise vajadust, rõhutades sotsiaalmeedia mõju kampaaniakulutustele. Kõneleja esineb pigem küsitleja ja analüüsija rollis, nõudes selgitusi kehtivate regulatsioonide tõhususe kohta.

Peamine seadusandlik fookus on suunatud pere- ja rahvastikupoliitikale, nõudes süsteemseid lahendusi sündimuse languse probleemile. Kõneleja nõuab konkreetseid meetmeid: peretoetuste järjepidevust, lasteaiakohtade kättesaadavust, töö- ja pereelu ühitamise toetamist ning regionaalse hariduspoliitika parandamist. Rõhutatakse vajadust eraldi ministri määramise järele, kes vastutaks selle valdkonna eest, ning kritiseeritakse Sotsiaalministeeriumi kokkupanekut kui ebareaalistlikku lahendust.

Kõneleja keskendub parlamendimenetluse korrektsusele ja õiglasele argumentatsioonile. Ta nõuab, et arutelud oleksid tasakaalustatud ja põhineksid laiapõhjalisel teaduslikul konsensusel, mitte väikese grupi seisukohtadel.

Kõneleja keskendub maksupoliitika küsimustele, eriti käibemaksu tõstmisele ja julgeolekumaksu tähtajalisuse probleemile. Pakub alternatiivina välja toiduainete käibemaksu langetamise, mida sotsiaaldemokraadid on korduvalt esitanud. Nõuab selgust valitsuse maksueelnõu osas ning kritiseerib ettevõtete kasumimaksust loobumise toetamist. Lisaks küsib konkreetseid detaile kavandatavate kärbete kohta erinevates valdkondades, sealhulgas tervishoius ja siseturvalisuses.

Kõneleja keskendub strateegia "Eesti 2035" kriitikale ja toob välja puuduvad seadusandlikud algatused rahvastikukriisi, sotsiaalse ebavõrdsuse ja tervishoiu valdkondades. Rõhutab vajadust astmelise tulumaksu ja varamaksude kehtestamise järele, tervishoiu rahastamissüsteemi reformi järele ning välistööjõu regulatsioonide säilitamise vajadust. Kõneleja positsioneerib end kui varasema valitsuse otsuste kaitsjat, tunnistades puuetega inimeste toetuste kärpimise vetostamist ja toetades terviseminister Riina Sikkuti tööd.