Täiskogu istungite kaupa: Tanel Kiik

Ebapiisavalt andmeid

Kõneleja esitab kriitilist küsimust valitsuse maksupoliitika kohta, väites et praegused maksumuudatused (käibemaksu tõus ja tulumaksumuudatused nagu maksuküüru kaotamine) kahjustavad ebaproportsionaalselt madalapalgalisi inimesi, samas kui jõukamad võidavad. Kriitika on suunatud valitsuse üldise poliitika vastu, mitte isiklikult ministri vastu, ning väljendab muret kultuurivaldkonna ligipääsetavuse halvenemise pärast.

Kõneleja kritiseerib teravalt Reformierakonda ja parempoolseid erakondi maksusüsteemi ebaõigluse eest, süüdistades neid jõukama ühiskonnaosa soosimises läbi aastakümnete. Tugev kriitika suunatakse ka EKRE esindaja vastu, keda süüdistatakse kolmes kriminaalkaristuses ja Tallinna võimu kuritarvitamises, kusjuures kõneleja nõuab Riigikogu debattide fookuse hoidmist päevakorra teemadel. Kriitika on intensiivne ja süsteemne, keskendudes nii isiklikele süüdistustele kui ka põhimõttelistele poliitiliste vastanduste küsimustele.

Kõneleja avaldab tugevat opositsiooni valitsusele, eriti ministri suhtes, keda ta süüdistab eelnõu laiendamises. Kriitika on nii poliitilise sisu kui ka protsessi kohta - ta süüdistab valitsust selles, et see ignoreerib sidusrühmade tagasisidet ja teeb vastupidist sellele, mida konsultatsioonides öeldi.

Kõneleja kritiseerib teravalt Reformierakonda nende käitumise eest õiguskantsleri suhtes, süüdistades erakonda poliitikasse sekkumises süüdistamises ja ründavas stiilis. Ta nõuab Reformierakonnalt alandlikumat ja empaatilisemat lähenemist ekspertide kriitikale, tuues näiteks ka konjunktuuriinstituudi juhi rünnakud. Kriitika on otsene ja nõuab erakonnalt käitumise muutmist.

Kõneleja võtab selgelt opositsioonilise seisukoha valitsuse vastu, kritiseerides peaministrit demagoogia eest ja süüdistades valitsust tööturu osapoolte eiramises. Kriitika on nii poliitikakeskne (töölepinguseaduse eelnõu) kui ka protseduuriline (infotunni väärkasutamine). Kõneleja nõuab Riigikogu esimehelt sekkumist valitsusliikmete käitumisse infotunnis, rõhutades opositsiooni piiratud võimalusi küsimuste esitamiseks.

Kõneleja kritiseerib Vabariigi Valitsust topeltstandardite pärast, tuues välja vasturääkivuse börsiettevõtetele kehtestatud soolise tasakaalu nõuete ja valitsuse enda koosseisu vahel (üheksa meest, neli naist). Kriitika on peamiselt poliitika-põhine, keskendudes järjepidevuse puudumisele valitsuse tegevuses. Samuti väljendab kõneleja muret parlamendis toimuva debati taseme pärast, kritiseerides "urgitsevaid ettekäändeid otsivat" lähenemist.