Täiskogu istungite kaupa: Tanel Kiik

Kõneleja keskendub 2025. aasta lisaeelarve muudatusettepanekutele, esitades konkreetseid algatusi toimetulekupiiri tõstmiseks ja lasteaia kohatasu kaotamiseks. Toimib selgelt opositsiooni rollis, kritiseerides valitsuskoalitsiooni prioriteete ja hääletades lisaeelarve vastu. Toetab ka pettustevastast tegevuskava, rõhutades koordineeritud riikliku lähenemise vajadust küberturvalisuse valdkonnas.

Kõneleja keskendub intensiivselt konkurentsiseaduse muudatustele, kritiseerides valitsuse otsust toetada nõrgemat seaduseelnõu versiooni võrreldes Kaja Kallase valitsuse algselt toetatud tugevama variandiga. Rõhutab konkreetseid turuvaldkondi - ravimid, kütus ja sideteenused - kus näeb oligopoolse turu ohtu tarbijatele. Väljendab muret Euroopa Liidu direktiivi mittepiisava ülevõtmise ja sellest tulenevate trahvide jätkumise pärast, nõudes vastutuse võtmist võimalike tagajärgede eest.

Kõneleja keskendub kolmele peamisele seadusandlikule valdkonnale: konkurentsiseaduse muudatustele (mida ta kritiseerib kui "kitsastes ärihuvides läbi surutavat"), vanglarendi plaanile (rõhutades segadust ja eksitavaid sõnumeid) ning Pihlakodu juhtumile. Kõneleja võtab selgelt opositsioonilist seisukohta, süüdistades valitsust Eesti riigi ja rahva huvide eiramises ning erakondlike ja äriliste huvide eelistamises.

Kõneleja keskendub peamiselt kolmele seadusandlikule valdkonnale: konkurentsiseaduse muudatustele, maksusüsteemi reformile ja töölepingu seaduse muudatustele. Ta on selgelt opositsioonilises rollis, kritiseerides konkurentsiseaduse muudatusi kui ärihuvisid teenivaid ning töölepingu seaduse muudatusi kui töötajatevastaseid. Kõneleja teeb ettepaneku lükata juhupalgalepingute eelnõu esimesel lugemisel tagasi, põhjendades seda kuue konkreetse argumendiga, sealhulgas dialoogivõimetuse ja tööturu osapooltega kooskõlastamata jätmisega.

Kõneleja keskendub seadusandliku stabiilsuse puudumise kriitikale, tuues välja, et viie aasta jooksul (2021-2025) on tehtud viis valitsust ja peetud igal aastal koalitsioonikõnelusi. Rõhutab maksuseadusandluse ebastabiilsust, mainides maksumuudatusi, mida muudeti enne nende jõustumist. Eraldi tähelepanu pöörab kliimaseadusandluse kõikumistele - kliimaseaduse nimetamine kliimakindla majanduse seaduseks, sellest loobumine ja debati taaskäivitamine. Väljendab muret, et selline ebastabiilsus kahjustab ettevõtlussektori tegutsemiskindlust ja otsusekindlust.

Kõneleja keskendub liiklusseaduse muutmise vajadusele, et anda kohalikele omavalitsustele rohkem volitusi liiklusküsimustes. Võtab selgelt toetava positsiooni kohalike omavalitsuste õiguste laiendamise osas, kritiseerides samal ajal praegust olukorda, kus omavalitsustelt oodatakse otsuseid ilma vajaliku õigusliku aluseta. Rõhutab korduvalt vajadust luua õiguslik raamistik, mis võimaldaks omavalitsustel tõhusalt tegutseda.

Kõneleja osaleb aktiivselt lisaeelarve arutelus, keskendudes eelkõige sotsiaalvaldkonna rahastamisele ja toimetulekutoetuste suurendamisele. Toetab riigikaitse valdkonna investeeringuid 5% suunas, kuid julgustab ambitsioonikamalt tegutsema. Teeb tehnilisi täpsustusi parlamendi töökorralduse osas ja nõuab ministrilt vastutustundlikumat käitumist Riigikogu puldi kasutamisel.